Krista Kaer: on hirmutav, et lastekirjanduse tiraažid on 60 protsenti langenud
Kirjastaja ja tõlkija Krista Kaer ütles, et üldiselt on möödunud nädalal ilmunud raamatumüügi edetabelist selgunud pilt kena, kuid viimaste aastate jooksul toimunud lastekirjanduse tiraažide suur langus on hirmutav.
Möödunud nädalal avalikustas Eesti Kirjastuste Liit 2024. aasta enim müüdud raamatute edetabeli. Esimesele kohale tuli "Chuck Norrise anekdoodid", teisele kohale Andrus Kivirähki "Kampsun ja päike" ning kolmandale Sven Mikseri romaan "Vareda".
Krista Kaera sõnul on möödunud aasta tabelis õnneks üsna palju ilu- ja tõlkekirjandust. "Chuck Norrisest pole mõtet rääkida, see on folkloor, kuulub natukene teise valdkonda kui raamatud, aga, et Eesti autorite raamatud on üsna nähtavad, samuti lastekirjandus, siis üldiselt ei ole pilt väga hull. Päris kena on," tõdes Kaer "Vikerhommikus".
"Selgelt paistab muidugi välja see, et üldiselt on raamatute tiraažid kõvasti vähenenud. Seal on muidugi nende kirjastajate raamatud, mis kuuluvad kirjastajate liitu, aga ikkagi see, et alla tuhande müüdud raamatuga pääses esimese saja hulka, juhtus esimest korda alles paar aastat tagasi," ütles Kaer ja lisas, et praegu tundub, et inimesed raamatuid ikkagi loevad.
"Aga raamatu hinnast rääkides, siis tegelikult ei ole see kallim kui üks teatripilet. Teatris käid ühe korra, kui raamatu ostad, siis loeb võib-olla terve perekond või loed ise mitu korda või annad sõbrannale edasi. Nii et seda saab rohkem kasutada. Muidugi, võrreldes nii mõnegi maaga, kus tiraažid on väga suured, on meie raamatute hinnad kõrged, aga ega nad enam madalamaks ei lähe ka," nentis Kaer.
Kaer leiab, et inimest paneb raamatut ostma see, kui ta saab raamatu kohta informatsiooni, näiteks intervjuudest televisioonis või raadios. "Tavaliselt ei saa ta seda informatsiooni kusagilt. Võib-olla tõesti sõprade käest või keegi internetis soovitab, sest päevalehtedes ja meedias üldiselt oli kirjandus vähemalt enne raamatuaasta saabumist teiste valdkondadega võrreldes väga nõrgalt esindatud. Ükskõik kellega rääkida, siis inimesed ütlevad ikka, et nad tahavad saada korralikku ja adekvaatset informatsiooni raamatute kohta," rääkis Kaer ning lisas, et raamatuhindade pärast lähevad inimesed kindla peale välja.
Noorte ja/või uute kirjanike võimalusi Eestis vanade tegijate hulgast välja paista hindab Kaer heaks. "Kui see raamat ikka millegi poolest silma paistab, siis ta korjatakse üles, eriti Eesti kirjanike puhul. Ükski väga hea Eesti kirjanik ei jää sellepärast varju, et ta pole eelnevalt tuntud. Selles ma olen täiesti kindel," sõnas Kaer, kuid tõdes, et tõlkekirjandusega on teistmoodi. "Sest uusi kirjanikke, keda eesti keelde tõlgitakse, on väga raske eestlasteni viia."
Müügiedetabelitest nähtub, et palju kardetud üleminekut e-raamatutele pole toimunud. Üle saja "eksemplari" müüdi vaid 35 e-raamatut. "See ei lähegi nii, nagu sellega on läinud Ameerikas või ka Briti saartel, sest näiteks Skandinaavias ei ole ka e-raamatute osakaal nii suur kui ingliskeelses maailmas. Inimesed võib-olla kasutavad neid reisil või mitteilukirjanduslike artiklite lugemiseks, aga väga vähesed istuvad maha ja hakkavad e-raamatust romaani lugema," ütles Kaer.
2025. aastaks ennustas Kaer, et numbrid kukuvad veel. "Viimase mõne aasta lõikes on kõige hirmutavam see, et lastekirjanduse tiraažid on kukkunud umbes 60 protsenti. Vastavalt sellele ei ole kasvanud ka nimetuste arv. Öeldakse alati, et küll inimesed lastele ikka raamatuid ostavad, aga tuleb välja, et ikka ei osta küll. Teine asi on see, kas lapsed hakkavad lugema või hakka. Keskkooli jõudnud lapsed loevad ikka väga suures osas inglise keeles," nentis kirjastaja.
Kaera enda viimase aja üks lemmikuid on Kristiina Ehini "Südametammide taga", mis oli Kaera sõnul rõõmus raamat ja seega vajalik. "Praegu loen ma väga rõõmuga Kairi Loogi Loomingu Raamatukogus ilmunud romaani, mis oli väga armas üllatus," sõnas Kaer ning soovitas kindlasti ka Varraku sarja Moodne Aeg.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Taavi Libe ja Kirke Ert