Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tõi välja, et Tiit Hennoste on andnud väärika panuse eesti keele, kirjanduse ja meedia uurimisse ja õpetamisse. "Teadlase ja õppejõu ameti kõrval on ta ka arvamusliider ja eesti keele mainekujundaja. Keel on tema kirjutistes ja sõnavõttudes kesksel kohal, tema vahe sõna ja teravad tähelepanekud lausa kutsuvad kuulama, vaatama ja lugema," lausus Kallas.

Tiit Hennoste on üks eesti keeleteaduse uuendajaid ja uute vaatenurkade algatajaid. 1990. ja 2000. aastatel rajas ta suulise keele uurimise suuna, oli üks keelekorpuste loomise ja dialoogi arvutil modelleerimise algatajaid ning netikeele kui uudse registri esiletooja. 

Tiit Hennoste on üksi või koos kaasautoritega avaldanud 154 publikatsiooni, sh monograafiaid, õpikuid nii gümnaasiumile kui ka kõrgkoolile, ja kogumikke. Ta on toimetanud eesti keelt ja selle uurimist esiletoovaid kogumikke ja ajakirju nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Tiit Hennoste töötab Tartu Ülikoolis alates 1982. aastast. Ta  on töötanud ka Amsterdami Ülikoolis, Helsingi Ülikoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuigi tema töö on keskendunud eesti keele uurimisele ja õpetamisele, on ta õpetanud muid eesti keelega seostuvaid aineid. Ta on aastaid eest vedanud avalikkusele suunatud kokkuvõttevõistluse Tuum korraldamist. 

Hennoste tegevust on tunnustatud muu hulgas Valgetähe IV klassi teenetemärgi, Tartu Ülikooli aumärgi ja Eesti Meediaettevõtete Liidu elutööpreemiaga.

Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele inimesele väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Keeleauhinna määrab valitsus keeleauhinna komisjoni ettepaneku alusel.

Wiedemanni keeleauhind antakse laureaadile üle riigipreemiate aktusel 19. veebruaril. Preemia suurus on 65 000 eurot.