Thornton Wilderi 1942. aastal kirjutatud "Üle noatera" on optimistliku sõnumiga: inimkonnal leidub tahtejõudu erinevatest kriisidest läbi tulla, olgu selleks siis sõda, üleujutus või kliimakatastroof. Antud sõnum on relevantne ka tänapäeval, kus maailm on justkui erinevate kaoste epitsentris. 

Ent sõnum sõnumiks, paljudest näidenditest võib leida tuumaka point`i. Pigem võiks keskenduda, kuidas Wilderi auhinnatud näidendit Endla laval esitatakse. Kriitik Maris Johannes¹ on huvitavalt avanud segadust, mis temas pärast etenduse vaatamist valitses. Johannese arvates tekkis segadus sellest, et Wilderi tekst ei hakka laval tööle. Kuigi olen Maris Johannesega üldiselt nõus, isiklikult sellist segadust ei tundnud. Mina tajusin rohkem hämmingut. 

Tiit Palu repertuaarivalikust nähtub, et tegu on intelligentse lavastajaga, kes on julge väljakutseid vastu võtma. Tiit Palu lavastuslikud valikud on mõnikord ehk liiga ambitsioonikad, alles hiljuti tõi Palu lavale enda kirjutatud "Pisuhänd 2", kus arendati Vilde näidendit edasi. Paraku mõjus "Pisuhänd 2" veidi ülepingutatud kirjandusliku katsetusena. 

Väga ambitsioonikas on ka plaan "Üle noatera" esimest korda Eesti lavale tuua. Thornton Wilderi tekst pole sugugi lihtsakoeline komöödia, see on struktuurilt paras labürint, kus leidub rohkesti piiblitsitaate ning rakendatakse teater teatris võtet. Palu märgib ise kavalehel, et näidendi puhul on "tunda Shakespeare`i, Pirandello ja Brechti vaimu." See tähendab: tekst on nii poeetiline, eepiline kui laval iseennast kommenteeriv.

Wilderi näidend pakub kahtlemata väljakutset nii näitlejatele kui publikule. Esimestele seetõttu, et näitemäng eeldab väga kiireid rollivahetusi, publikuga suhtlemist ning peent absurditaju. Teisele seetõttu, et vaatajatel tuleb ebatraditsioonilise teatriteksti süžeeliinidega kaasa minna. 

Mis vaatajates segadust külvab ja võib-olla minus ka hämmingut tekitab, on see, et Tiit Palu ei ole Wilderit publikule "söödavamaks" lavastanud. Vaatajatel palutakse see lavastus ära vaadata ning nähtust omad järeldused teha. Ühest küljest annab see publikule vabaduse omi interpretatsioone luua, teisest küljest teeb vaataja elu üsna raskeks. Teatrikülastajatele on selles lavastuses antud justkui peategelaste roll: tulla sellest laval toimuvast kaosest optimismiga välja. Kohati aga väsitab üksinda labürindis ekslemine korralikult ära.

Lavastus hakkab pigem särama hetkedel, mil luuakse pinget ning rollid saavad esile kerkida. Põneval kombel hakkavad paremini tööle väikesed kõrvalosad, peaosalised nii palju ei säragi. Andrus Vaarikul on suurepärane koomikataju, tema grotesksed käratused ilmestavad tegelased, kuid Vaariku kehastatud George Antrobuses oli võimatu näha inimest, kes muretseb oma perekonna pärast. Tegelaskuju mõjus tehislikult, justkui mõnest Disney animatsioonist võetuna.

George`i naine mõjub inimlikumalt, sest Piret Laurimaa mängib ta muretsevaks, daamilikku käitumist propageerivaks koduperenaiseks. Sellist perenaist oleks nagu päriseluski näinud, ja kui oled midagi reaalses elus näinud, on sellega ka lihtsam samastuda. Loos on oluline tegelane Antrobuside teenijanna Sabina, kelle Carita Vaikjärv vallatusi ja tarmukust täis pikib. Vaikjärvel tuleb lavastuses teha kiireid rollivahetusi, alati see tal ei õnnestu. Siin-seal võis kohata rabedust, mis mõnikord stseeni liiga närviliseks muutis.   

Sten Karpov mõjus konverentsi läbiviijana jällegi sarmikalt ja energiliselt. Tegelane võib-olla karjus liiga palju (müratase läks laval kohati suureks), aga lavastus läks see-eest rohkem käima. Sümpaatse ja tasakaalukana näitas ennast ka Tambet Seling, kelle Telegra1afipoisis peitus siirus. 

Tiit Palu lavastatud "Üle noatera" on väga ambitsioonikas valik. Tuleb nõustuda teiste kriitikutega, et lavastus Thornton Wilderi teksti eriti ei ava, pigem on teatud lavastuslike elementidega üle piiri mindud. Siiski pakub lavastus momente, mil saab nautida soliidseid rolle ja tunda õhus kerkivat pinget. Endla teatri "Üle noatera" on mõnes mõttes nagu elu ise, sa õpid nautima lühikesi hetki, mis on mõnikord tähenduslikumad kui miski muu.  

¹ https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/uks-naine-lahkus-segaduses/