Eesti Lastekirjanduse Keskuses auhinnati parimaid lastekirjanikke, illustraatoreid ja kirjastusi. "Head meelt teeb see, et on hästi palju ilusaid pildiraamatuid. Võib-olla sellistele lastele, kes rohkem tahavad tekstilist lugemist, nendele on raskem leida, selliseid võiks rohkem olla. Alati võiks rohkem olla huumorit, raamatuid poistele ja poistest. Ja võiks olla rohkem ka selliseid raamatuid, kus oleks tugevad karakterid," rääkis züriliige ja lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.

Palmi sõnul on peamine see, et kvaliteetraamatud jõuaksid lugejateni. "Selliseid raamatuid, mille puhul on haltuurat tehtud, on iga aastaga järjest rohkem. Hästi palju tahetakse välja anda hästi odavalt ja lõhe nende kahe vahel kasvab suuresti. Meil on palju väärt kirjastusi, kes väga heal tasemel lasteraamatuid välja annavad ja siis on teised, kes teevad totaalset saasta," nentis Palm.

Möödunud aastal ilmus eesti keeles rohkem kui 800 laste- ja noorteraamatut. Hea raamatu tunnustuse said neist 30. Noortekirjanduse valikus leidus nii ulmeraamatuid, ajalugu, krimi, meelelahtust kui ka päevakajalisi tõsiseid teemasid.

"Noortekirjandus peegeldab päris hästi seda ärevat aega, kus me täiskasvanutena ennast hetkel tunneme ja tajume. Poliitiline võimuvõitlus, majanduslikud raskused, keerulised suhted perekonnaga. Kõik see peegeldub väga hästi eelmise aasta noortekirjanduses," kommenteeris noortekirjanduse žürii liige Helena Kostenok.

Kui enamus tunnustatud lasteraamatuid on Eesti autorite kirjutatud, siis noortekirjandusega on keerulisemad lood. "Üritame žüriis jälgida, et laual oleks nii algupärand kui ka hea tõlkeraamat. Aga siin saab žürii ikkagi toimetada võimaluse piires. Kui me vaatame statistilisi numbreid, siis kahjuks algupäraseid raamatuid ilmus möödunud aasta poole vähem kui aasta varem," sõnas Kostenok.

Žürii poolt välja valituid kolmkümmend raamatut märgitakse lastekirjanduskeskuse tunnustuskleepusuga, et lapsevanematel, raamatukoguhoidjatel ja õpetajatel oleks kergem neid üles leida.