Luuk rääkis, et igal tema raamatul on oma sünnilugu. "Ööema" hakkas idanema juba tema kahe eelmise teose, "Kolhoosi missi" ja "Minu venna keha" kirjutamise ajal. "Mingisugused lood või teemad jäid kummitama. Mõned nendest on otsapidi ka selles raamatus sees. Neid ei saanud päris kirjutamata jätta," sõnas kirjanik.

"Ööema" on romaan naiste ja meeste võimatutest valikutest teise maailmasõja järgses Eesti külas. Lugudest, mida ei räägita, ja küsimustest, millele pole õigeid vastuseid. Ääretute rabade ja hämarate metsade keskel tuleb elada ja elu edasi kanda ka siis, kui sõda on senise elukorralduse purustanud.

Luuk usub, et ajaloo mõistmine aitab ka praegusest ajast paremini aru saada. Seda, et "Ööema" näiteks noortele lugejatele kurnav on, kirjanik ei arva.

"Kui ma mõtlen meie noorte peale, siis nemad on kasvanud teistsuguses ühiskonnas. Nad on kasvanud vabas riigis vabade inimestena ja nende mõtlemine ja maailmatunnetus on vaba inimese maailmatunnetus. Ma arvan, et nendega kõikidest nendest olnud asjadest rääkida on hoopis teistmoodi ja vabam. Nende mõistmine on teistsugune. Mõnes mõttes on võib-olla isegi parem, kui nad ei mõistagi lõpuni, mis tähendab elada näiteks okupatsiooni all. Aga see, kuidas nad suhtuvad nendesse ajaloo küsimustesse, ma arvan, et see vaba inimese vaatepunkt on väga oluline," arutles ta.

"Aga miks me peame rääkima, miks me peame ikkagi tõstatama neid teemasid, on see, et vabaduse tunnetus ei ole iseenesest mõistetav. See on midagi väärtuslikku, mida tuleb alal hoida ja et sinna juurde ei tekiks liigselt illusioone ja naiivsust, et me ei peaks mitte midagi tegema. Ma usun, et ajaloo tundmine ja nende küsimuste uuesti läbi tunnetamine on just sellepärast vajalik."

Viimastel aastatel mitmeid auhindu võitnud Luuk on tänulik, et tema loomingut on märgatud. "Eeskätt on see minu jaoks sõnum sellest, et lugejatele on seda vaja. Ma arvan, et kirjaniku jaoks on esmalt juba suur asi, et sa suudad romaani valmis kirjutada, aga kui seda loetakse, see on parim, mis juhtuda saab," lausus ta. "Mul on tõesti tohutult hea meel, et lugejad on "Ööema" leidnud."