"Tarty1985. Laskumine orgu" on lavastus stagnatsioonist. Miks tagantjärgi paistab see kellelegi nostalgiline? Mis tunne on vaadata meie aega 40 aasta pärast?

1985. Mõttetu aasta justkui. Kuldsed kuuekümnendad ja seksikad seitsmekümnendad on läbi saanud, jäänud on vaid tolm jõeorus ning kartus, et parimad aastad ei tule enam kunagi tagasi. Samal ajal liiguvad linnas ringi teiste seas Hando Runnel, Vaino Vahing, Madis Kõiv, Juri Lotman, Kaarel Ird, Heldur Jõgioja, Uku Masing, Jaan Kaplinski, Jaan Tooming ja Üllar Jörberg.

Siit vaadates tundub, et me ei seisa mitte suurmeeste õlgadel, vaid jalutame nende varjus pimedas pargis. Ainus võimalus on sellest pargist lahkuda või see maha raiuda.

Laval Maarja Johanna Mägi, Maarja Jakobson, Elise Metsanurk, Juhan Soon, Kirill Havanski, Helgur Rosental, Erik Richard Salumäe, Kulno Malva, Tõnis Kirsipu, Johhanna Anett Toomel ja Helle Mari Toomel.

Lavastaja Ivar Põllu, dramaturgid Ivar Põllu ja Katrin Ruus, kunstnik Kristiina Põllu, muusikajuht Kulno Malva, valguskunstnik Rene Liivamägi, lavastaja assistendid Maarja Moor ja Rudo Verner Vallner.