Eesti raamatu aasta puhul on külastajatel erakordne võimalus näha oma silmaga käsikirju ja trükiseid, mille pärand kumiseb eestlase kultuurimälus: Kullamaa vakuraamat (umbes 1524–1532), Wanradti ja Koelli katekismus (1535), Georg Mülleri jutlused (1600–1607), Reiner Brockmanni luuletus (1637) ja Wastne Testament (1686), kui mainida kõige varasemaid.

Vanim, 1525. aastal ilmunud eestikeelne trükis ei ole säilinud ja sellest on üksnes kirjalikud teated. Näitusel on aga väljas erakordselt haruldased fragmendid 1535. aastal ilmunud Wanradti ja Koelli katekismusest, mis on esimene osaliselt säilinud emakeelne trükis ja seega alus meie trükisõna teekonnale ning rikkalikule kirjanduspärandile.

Näitusel on palju haruldusi ja ainueksemplare, mida tavaliselt ei eksponeerita. Mõned neist, nagu Martin Lutheri kirjad (1531, 1532, 1533; Tallinna Linnaarhiivist), Käsu Hansu nutulaul (1708. aasta paiku, Rahvusarhiivist) või Kristjan Jaak Petersoni laulud (1818, Eesti Kirjandusmuuseumist), pannakse välja vaid lühemaks ajaks.

Seetõttu muutub väljapaneku käigus ka temaatiline fookus, st suurema näituse sees on neli väiksemat, millest igaühele on pühendatud seminaripäev. Näituse temaatilised rõhuasetused on "Kirjasõna algus" (25. aprill–25. mai), "Laul ja luule" (27. mai–3. august), "Hariduse valgus" (5. august–28. september) ning "Priius ja ärkamine" (30. september–26. oktoober).

"Näitusel on kokku võetud eesti raamatukultuuri ja kirjasõna ajalugu selle algusest kuni rahvusliku ärkamisajani, kujundlikult – Kullamaa käsikirjast "Kalevipojani", lauluraamatust laulupeoni, aabitsast akadeemiani. Eksponeeritud harulduste ja tähtteoste kaudu jutustame eestlaste harimise ja kultuurrahvaks saamise loo: kuidas õpiti jumalasõna, laulmist ja lugemist, hakati kirjutama ja luuletama ning edeneti haritud ja vabaks rahvaks," ütles näituse kuraator Aivar Põldvee.

Lisaks Põldveele aitasid näituse valmimisele kaasa ka Lea Kõiv ja Tiiu Reimo ning asutustest Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Ülikool, Eesti Kirjanduse Selts ning kümned Eesti ja Läti raamatukogud, arhiivid ja mäluasutused.

Niguliste kirikul on eesti raamatuloos ka oma roll. Esimesed trükitud raamatud jõudsid Niguliste raamatukokku 1470. aastal. Tallinna ja Eesti vanim avalik raamatukogu – Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu eelkäija – alustas tegevust 1552. aastal Oleviste kiriku juures. Niguliste raamatukogu liideti sellega sajand hiljem ja varsti lisandus Niguliste pastori Nicolaus Spechti suur raamatupärand.