Eesti Kunstnike Liidu vastne president Maarin Ektermann hindab organisatsiooni hetkeolukorda heaks. "Viimase 12 aasta jooksul on president ja asepresident teinud head tööd – juhtinud liitu läbi raskete aegade, parandanud liidu seisu ja nähtavust, võtnud kanda uusi tegevus, olnud ühiskonnas rohkem silmapaistev," sõnas Ektermann "Terevisioonis".

Küsimusele loomeliidu rolli kohta ühiskonnas vastas Ektermann, et kuigi tegemist ei ole ametiühinguga, täidab liit mitmeid huvikaitse funktsioone. "Aga see on ka kodanikuühiskonna organisatsioon, mis peaks pakkuma liikmetele tuge ja ühtekuuluvustunnet. Meie ateljeekompleksid ja neli galeriid Tallinna vanalinnas loovad head tingimused loometööks ja teoste eksponeerimiseks. Samuti aitavad liidu müügipunktid viia kunstniku loomingut publikuni," selgitas ta.

Ektermann usub, et liit võiks tulevikus rohkem kõnetada ka noori loojaid. "Oleme siin kandideerimisel rääkinud ka sellistest noortesektsiooni taaselustamisest. Võiks olla selgem, kes su kinni püüab, kui sa näiteks Eesti Kunstiakadeemia lõpetad – see võiks olla loomeliit," lausus ta ja lisas, et samuti võiks värske pilguga üle vaadata, mida pakub liit kunstnikele ja mida iga liidu liige omakorda liidule annab.

Ektermann oli ainus kandidaat liidu presidendiks. "Minu enda kõhutunne ütleb, et eks see ole päris vastutusrikas töö," pakkus ta, miks kohale rohkem soovijaid polnud.

"Kindlasti õnnestub teha ka ebapopulaarseid otsuseid. Kriitilise mõtlemise ja ütlemise puudust pole meie valdkonnas kunagi olnud. Võib-olla [ei taheta] käsi määrida ka haldusküsimuste ja poliitika kujundamise protsessides osalemisega. Kunstnikud tahavad ikka oma tööd teha ja keskenduda sellele. Juhikohti on selles mõttes olnud raske täita, aga alati kasvab ikka kuskilt keegi peale, kes võtab selleülesande mõneks ajaks kanda."

Küsimusele peamiste tööeesmärkide kohta tõdes Ektermann, et rahateema ei ole küll ainus, kuid kindlasti väga oluline osa liidu tegevusest. "See on oluline osa just mainitud poliitika kujundamise protsessides – koos teiste loomeliitudega, koos teiste kunstivaldkonna organisatsioonidega osalemine, olla hea partner kultuuriministeeriumile, riigile, kultuurkapitalile, kohalikele omavalitsustele. See on päris suur osa tegelikult."

Ektermann rõhutas, et rahastuse kõrval on palju muid olulisi tegevusi, mida liit liikmetele pakub või saab tulevikus pakkuda. "On ka mitmed muud teenused liikmetele. Juba mainitud ateljeekomplekside pidev parandamine, paremate töö- ja eksponeerimistingimuste loomine," loetles Ektermann.

Lisaks sellele plaanib uus president ellu viia ideid, mis aitaksid veelgi paremini tuua kunstniku häält ja kohalolu publikuni. "Oleme arutanud näiteks kunstiteoste renditeenuse või taskuhäälingu loomist, mis tooks kunstnike lood publikule lähemale," rääkis ta.

Kunstnikupalga meetme kohta ütles Ektermann, et see toimib hästi, kuid jõuab vähesteni. "See annab ikka loome- ja töörahu erakordselt pikaks ajaks, kolmeks aastaks, aga sellest meetmest saavad osa väga vähesed. Kui me mõtleme, et kunstnike liidu liikmeid on praegu 1002, siis kunstnikupalga meede puudutab väheseid, küll tõesti oma loomingu tippvormis olevaid, võib-olla kõige säravamat rahvusvahelist karjääri tegevaid inimesi hetkel, aga sinna kõrvale peaks tulema teisi toetusmeetmeid. Nende nimel on ka tööd tehtud ja võib-olla siit me nügiks neid protsesse edasi," lausus ta.