Trossek, kes kuulub ka ise kunstnike liitu, ütles, et EKL-i ja politsei ühist pressikonverentsi vaadates valdasid teda lihtliikmena enam-vähem samad emotsioonid, mida on väljendanud ka liidu president Maarin Ektermann.

"Ikkagi šokk ja uskumatus, et selline asi saab toimuda. Tegemist on ju ikkagi väga kogenud raamatupidajaga. Šokifaas selle organisatsiooni sees veel kestab. Üritatakse aru saada, mis on toimunud ja kuidas edasi minna, sest kui asutuse eelarves on selline auk, siis mingiks hetkeks võib ju tekkida ka küsimus, kas tuleb välja kuulutada pankrot," rääkis Trossek.

"Selles mõttes on liidu juhatus käitunud minu hinnangul igati vastutustundlikult, sest kohe, kui saadi politseilt ja pankadelt teada, et selline suur kelmus on läbi viidud, siis kutsusid nad kohe kokku umbes 30-liikmelise volikogu, andsid aru sündmuste arengust ja küsisid volikogult ka mandaati, et selle teemaga kuni järgmise volikogu koosolekuni tegeleda," lisas Kunst.ee peatoimetaja.

EKL-i juhtumit on paljuski võrreldud ka endise kultuurkapitali juhi Avo Viioli juhtumiga, kus Viiol viis kultuurkapitalist välja üle kaheksa miljoni krooni. 2002. aastal võeti Viiol vahi alla ja toonane kultuuriminister Signe Kivi astus tagasi.

"Kas praegu peaks ka keegi tagasi astuma? Praeguses faasis tundub, et see oleks sündmustest ette ruttamine. Kõigepealt tuleb aru saada, millega on tegu ja kes on see, keda süüdistame. Petukõnede, -sõnumite ja -meilide laine on lausa epideemiline. Neid inimesi on tegelikult väga palju, kes on sarnase petuskeemi ohvriks langenud. Ja antud juhul teame ka kunstnike liidu puhul, et nad on ohvri rollis, aga me ei tea, kes on kurjategija," märkis Trossek.

Maarin Ektermann ütles möödunud nädalal intervjuus Kärt Anveltile, et "kriisi puhkedes tagasi astuda oleks olnud meie hinnangul vastutustundetu. Me tundsime vastutust teha plaan, kuidas see keeruline olukord lahendada ja mitte jätta organisatsiooni omapäi."

"Mina lihtliikmena oleksin pahasem siis, kui EKL-i juhatus oleks mikrofoni põrandale visanud ja öelnud, et las selle jamaga tegeleb keegi teine. Kunstnike liit on väga suur laev, mis Eesti kultuurimaastiku seilab, ja liikmena on põhiküsimus see, mis saab kõikidest kunstnikupalkadest, loometoetustest, näitustest. Kas need jätkuvad? Liidu juhatus ei pugenud põõsasse, mis oleks emotsionaalse šoki seisundis olnud kõige lihtsam," tõdes Trossek.

Trossek lisas, et EKL-i juhtum on olnud paljudele kindlasti õpetlik ja teinud inimesi oma internetirahakottide osas valvsamaks, siis ei jää ega ole ka jäänud EKL viimaseks, kes sellise skeemi ohvriks langeb.

"Loomulikult tekib ka küsimus nõrga lüli teisest otsast. Kui ühes otsas on raamatupidaja, kes on teinud kolossaalse vale otsuse, siis ahela teises otsas on pangad. Kuidas on niimoodi, et pangad ei märka nädala aja jooksul sellises hulgas kahtlaseid tehinguid. Samas Delfi intervjuus ütles Ektermann oluliselt ka seda, et liidu vaatepunktist oli tegemist väga kummalise mustriga. Liidu palgad makstakse välja kuu lõpus. Petuskeemi ülekanded toimusid palkade nime all kuu teisel nädalal. Pealegi veel välisriikidesse," tõdes Trossek.