Kunstnik ja DJ Tarrvi Laamann jagab elu kahe riigi vahel. Lisaks Eestile toimetab ta ka Jamaical. Jaimaica tuli tema ellu juba Nõukogude ajal Soome raadiot kuulates.

"Sealt tuli head muusikat ja oli üks reggae saade "Roots and Culture". Seda tegi üks soome mees, hästi kõva asjatundja. Teda ma kuulasin ja avastasin, et reggae's on ka muid artiste peale Bob Marley. Reggae on nagu vabadus," meenutas ta kultuurisaates "OP".

Esimest korda külastas ta Jamaicat 1999. aastal, kuid armumist esimesest silmapilgust ei toimunud.

"See oli tegelikult teistmoodi, kui ma arvasin. Ma olin seda muusikat nii palju kuulanud, vaadanud filme, reisidokumentaale, lugenud raamatuid, aga kui kohale läksin, siis oli ikkagi teistmoodi ja mulle natukene ei meeldinud see. Võib-olla oli liiga palav, põhjamaa mehele harjumatu," muigas Laamann.

Aja jooksul hakkas ta reggae't paremini mõistma. "Kui eestlastele on laulupidu selline vabaduse värk, siis seal on samamoodi. Nemad laulsid ka ennast vabaks," märkis ta.

Muusika ja kujutav kunst on Laamanni jaoks omavahel tihedalt seotud. "See on minu jaoks üks asi. Teinekord ma saan [muusikast] inpiratsiooni ja maalin või siis kuulan muusikat ja maalin. Nad käivad koos," on ta veendunud.

Laamann on ennast täiendanud nii Eestis kui ka välismaal, kuid kõige rohkem on teda õpetanud erinevad inimesed. "Mulle tundub, et kui ma näen maailma rohkem, suudan asju rohkem ülevalt vaadata, siis ma olen rohkem õpetatud. Ma muutun tänu sellele sõbralikumaks, sest tohutult palju erinevaid inimesi on. Ja inimestel võib tohutult palju ebameeldivaid mõtteid olla. Sellest on vaja üle olla või sellega leppida, et nii on, mõni mõtlebki imelikult," sõnas ta.

Kunstnikuna on tal veel pikk maa käia, usub Laamann. "Ma kindlasti ei arva, et ma oskan midagi. Ma proovin kogu aeg teha nii hästi, kui oskan," lausus ta.