Skulptoriks õppinud Anne Rudanovski teekond paberini on olnud väga pikk. "Mul oli sisemine teadmine, et kes see siis paberist skultuuri teeb, mistõttu on ka see teekond olnud pikem, selle nähtuse juurde, mida saab tekitada paberiga," mainis ta ja lisas, et paberist rääkimiseks oleks vaja tervet päeva. "2019. aastal ma otsustasin, et uurin paberi algupära natukene lähemalt ja ma võtsin ette pooleaastase reisi, kus ma rändasin üksi seljakotiga ja vaatasin, kuidas maailmas paberit tehakse."

"Maailmas on inimesi, kes teevad paberit samamoodi nagu paberi algusaegadel tehti," ütles ta ja lisas, et kõige suuremad avatused tabasid teda Indias. "Ma vaatasin, kuidas seal inimesed tänase päevani võivad teha paberit nii nagu see alguses oli, samuti Hiina, mis paberi sünnikohana näitas mulle, et paberi tähenduspind on hoopis laiem."

"Mulle tundub, et kui me origamiga tegeleme, siis me saame matemaatilise mõtlemise juurde oma kätega," nentis ta ja lisas, et paber on materjal, mida saab käsitleda nii, nagu teisi materjale ei saa. "Ma võin võtta samasuguse lehtmaterjali, näiteks plasti, aga teda ei saa kunagi niiviisi voltida, see viis, mis need väiksed taimsed kiud meile lubavad ja kuidas nad lubavad meil maailma avastada, sellist fenomeni teiste materjalidega ei ole."

"Minu paberikasutus on tegelikult hästi lai, origami ja voltimine on sellest üks osa," ütles Rudanovski ja kinnitas, et ta kasutab paberit kõige laiemas spektris mis võimalik. "Ma olen teinud mitmeid näituseid, kus paber on ka raamatuna ning mida see meie jaoks tähendab."

Paberikunstnik usub, et paber ei kao meie ümbert. "Ta jääb ja seda kogemust, mida üks lugeja saab sellega, kui informatsioon on paberkandjal, ei kao kuhugi, see on väga inimlik ja ilus."