Algselt kortermajana ehitatud hoone Pagari tänaval sai Nõukogude okupatsiooni aastatel sümboliks riiklikule vägivallale – hoones paiknesid NKVD ja hiljem KGB uurimisorganid ning eeluurimisvangla. Uus püsinäitus jutustab NKVD ja KGB tegevusest ning nende inimeste lugusid, keda Pagari vangikongides kinni peeti, piinati ja mõrvati.

"Siin erinevates tubades ja erinevates muuseumi osades on ühelt poolt käsitletud meie ajalugu, tervikuna kontekstis, maailma ajalugu, kus me positsioneerime selles ajaloos, et nii oma inimesed kui väliskülalised saaksid seda panna ajaraami. Iga tuba eraldi räägib lugusid, ka selliseid lugusid, mida eelmistel näitustel polnud," tutvustas Vabamu direktor Ivo Lille.

Laienemise käigus avati muuseumis uus ajutiste näituste ruum, kus hetkel on väljas fotoinstallatsioon. Lille sõnul neil seal keldris rohkem kasvamiseks ruumi pole.

"Salajaseid nurgataguseid meil siin ei ole enam, kõik see, mis on muuseum ja mis on meil kasutamiseks antud, on praegu töös. Meil on väga head suhted kohaliku korteriühistuga, oleme saanud aeg-ajalt, kui on suuremad avamisüritused, ka hoovi kasutada, aga näituse enda alale me rohkem nurgataguseid ei leia," rääkis Lille.

Ajaloolane Jaak Juske sõnas, et need sündmused, mida KGB vangikongides avatud muuseumis näha saab, pole lihtsalt peatükid ajalooõpikust, sest Valgevenes tegutseb siiani KGB ning Vene FSB on tegelikult KGB järglane.

"Minu roll ajalooõpetajana on seda näitust mõtestada ja rohkem püüda seda õpetajate ja noorteni viia, sest ma alati rõhutan, et ajalugu tuleb ausalt rääkida. Ei tohi olla keelatud teemasid, ka rasketest aegadest, kuritegudest, rasketest valikutest ja sellest, kuidas ellu jääda, tuleb rääkida, sest ajalool on teatud variatsioonidega komme korduda," sõnas Juske.