"Kui küsiti, milline raamat on muutnud minu elu, mõtlesin põhjalikult ja jõudsin järeldusele, et see on 1971. aastal ilmunud "Karu-aabits", sest just selle raamatu järgi õppisin ma täiesti vabatahtlikult lugema. Need võrratud Viive Tolli pildid olid minu jaoks nii tohutult muinasjutulise, nii tohutult huvitavad. Ma väga tahtsin teada, mismoodi nendel loomadel see elu käib," rääkis Madise.

Kui Madise suutis "Karu-aabitsa" lood läbi lugeda, sai ta aru, et tema ees on avanenud üks täiesti uus ja võluv maailm.

"Meil peres loeti üksteisele väga palju ette. Aga see võimalus, et ka mina olen ettelugeja ja et saan ise lugeda seda, mida mina tahan, see oli tõesti midagi elumuutvat," tõdes Madise.

See pani Madiset mõtlema, kui olulised on laste- ja noortekirjanikud ning raamatukoguhoidjad. "Sest lisaks vanematele ja vanavanematele soovitasid mulle raamatuid ka raamatukoguhoidjaid. Tänu kooliraamatukoguhoidjale ja vanematele oli mul teise klassi keskpaigaks kogu Tartu 10. keskkooli raamatukogu lastekirjanduse osa läbi loetud," tõdes Madise.

"Minu jaoks oli lapse ja noorena väga tähtis, et raamatutest loetud teiste inimeste elud ja saatused ning raamatu ainetel mõeldud mõtted, aitasid kuidagi hea ja halva vahetegu ka enda jaoks paika panna. Aitasid ette kujutada täiskasvanu elu," lisas Madise.

Lugemine ongi Madise hinnangul oluline just sellepärast, et ta ergutab kujutlusvõimet ja avab maailmu, mida inimene veel ei tunne.