Nende kaante vahele on koondatud kirjaniku kolm kuulsaimat lühiproosapala "Draakonite isandad" ("The Dragon Masters"; 1962, Hugo auhind), "Imetegijad" ("The Miracle-Workers"; 1958) ning "Viimane linnus" ("The Last Castle"; 1966, Hugo ja Nebula auhind).

Esimest korda ilmus Vance'i looming eesti keeles kirjastuse Skarabeus ulmeantoloogias "Aphra", kust leidis 1961. aastal kirjutatud lühiromaani "Kuukoi", mis pälvis kohe ka Eesti ulmefännidelt Stalkeri auhinna. Värske "Draakonite isandad" on esimene ainult Vance'i tekstidest koosnev eestikeelne raamat.

Käesoleva kogumiku lood on tõlkinud Triin Loide ja Jaana Talja. Raamatu kaanepildi autor on kunstnik Liis Roden.

Kogumikust leiab ka ulmeasjatundja Raul Sulbi põhjaliku järelsõna kirjaniku elust ja loomingust "Jack Vance – võõrapäraste maailmade tõlkija".

Jack Vance kirjutas enamasti kummalistest galaktilistest ühiskondadest ja võõrapärastest kultuuridest sageli feodaalaega tagasi langenud planeetidel, kus tehnoloogia on ümber nimetatud maagiaks ja valitseb karm religioosne hierarhia. Vance näitas oma teostes sageli väga erinevates suundades arenenud inim- ja tulnukühiskondade ning nende esindajate isiklikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid konflikte.

Vance oli sõnameister, kes sageli lõi oma tekstides ka uut keelt ja uusi sõnu, uusi mõttesüsteeme, kui kaugete tulevikumaailmade sisemine reeglistik seda nõudis. Vance'i kaubamärgiks kujunenud lummav keelekasutus ja äärmiselt võõrapärased ning värvikad tulevikumaailmad selgitavad ehk ka tõsiasja, miks ta looming on aastakümneid populaarsemgi olnud mandri-Euroopa riikides nagu Holland, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kui koduses USAs.

Toimetaja: Neit-Eerik Nestor