Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu kõrgema kunstikooli Pallase tudengid on selle nädala algusest alates tegelenud päästetööga Põlvamaal Peri külakeskuses asuvas endise kolhoosikeskuse klubihoones. Sinna maalis Andrus Kasemaa seinamaali "Mahtra sõda", mis on otseselt inspireeritud Eduard Vilde samanimelisest teosest. Tudengite jaoks on tegemist vastutusrikka tööga.

"Me jaotame selle seinamaali tükkideks, siis me võtame nende metallraamidega, võtame relakaga ääred ära, et saaks raami ümber. Algne kartus oli see, et me saame ainult mõned detailid siit maha võtta, aga meil on vedanud sellega, et krohv on väga ilusti seinast lahti löönud ja me vist saame terve selle suure seinamaalingu nii-öelda kaasa võtta. Süda väriseb ka natuke. Enam ei värise. Nii palju on juba tehtud, et enam kartma ei löö, aga esimesed korrad olid natuke hirmsad," sõnas EKA esimese kursuse tudeng Ekke Valner.

Andrus Kasemaa on Eesti kunstis tuntud oma söemaalingutega. Seda erilisem on "Mahtra Sõda", mis on kunstniku üks kahest eluajal valminud seinamaalist. 60- ruutmeetri suurune maal on eriline ka oma teostuse poolest.

"Ilmar Tagel, kes on olnud kolhoosi aseesimees, ütles, et tema mälus ikkagi Kasemaa töötas ainult öösiti ja töötas peaaegu aasta selle tööga. Kõigepealt visandas söega ja siis hakkas visandi järgi maalima. Siis talle midagi ei meeldinud, pesi maha ja alustas uuesti. Ta tõesti süvenes sellesse ja tema jaoks oli see väga oluline töö," ütles EKA rektor ja professor Hilkka Hiiop.

Töö on jaotatud kahte ossa, millest ühe moodustab Kasemaa tõlgendused Mahtra sõjast ning teisel on kujutatud kunstnik ja kunstikoguja Matti Milius ümbritsetud kolhoosi ninameestest.

"Matti Milius kõige keskel ja ta ümber on kolhoosiesimees, aseesimees ja väidetavalt ka pearaamatupidaja. See ongi kummaline, et kui hakata vaatama lähemalt, siis seal on niisugused portreelised tegelased selgelt kohe näha, et keegi inimene on selle aluseks, aga enamus figuurid on justkui sellised abstraktsed," sõnas Hiiop.

Hiiopi sõnul on Eestis palju sellist Nõukogude ajal loodud monumentaalkunsti, millest palju on ühes hoonetega hävinenud. Samas on kasvanud inimeste teadlikkus ning üha enam jõuatakse sellised teoseid ka päästa. Kus saab olema Kasemaa seinamaali järgmine asukoht, pole veel teada.