"Pääsulinn" on Aliis Aalmanni (snd 1995) kolmas luulekogu. Olulisteks märksõnadeks on teose juures mure keskkonna ja Eesti tuleviku pärast, vastuhakk allaandmisele, protest leppimise suhtes, vastukaaluks linnale kui kapitalismikantsile astuvad mängu mets, põld, maa, küla.

Aalmanni debüütluulekogu "Verihaljas" pälvis 2021. aastal Betti Alveri kirjandusauhinna ja teine luulekogu "Väe võim" 2024. aastal Gustav Suitsu luulepreemia.

Aalmanni novell "Mina ei käinud siis veel koolis" sai 2024. aastal Tuglase novellipreemia ja ajakirja Looming novelliauhinna. 2025. aastal on Aalmannilt ilmunud ka debüütnovellikogu "Kes aias".

Katkend
Aliis Aalmann
"Pääsulinn"

"balti"

jões vulisevad
kopraluud tulikate
taga sookured
sookurgede taga
raudtee mis lõikab
otsekohe kodu-
maa pooleks
aga poolenisti oleme
euroopas
poolenisti paistame
rohelise koore alt
soome-ugri krobelise
koore alt
kas teadsid et sügis
on põlissõna

*

homme tulen sinu akna taha
lõrisema
kodukäija kombel katsuma
kinniseid uksi ja pajaaknaid
korstnast kumisen alla
otse punasele vaibale
tuksuva raharinnaga
koliseva kõri ja kõhuga
sulasuitseva suuga
homme tulen sinu
sõrmede vahele siuglema
kallistan su pilku
ja verevat suud
hoian
hingetõmbed vastakuti
varastan väärikalt
vaevumärgatavalt
kas aktsia langeb ka siis
kui keegi ei näe

*

ema silkab kiirelt
silkab läbi ja üle heina
vajutab jälje kindlalt mulda ja kuuseskelettidele
mis on veel niisked ega praksu
lind matkib ritsikat mina matkin ema aga
samm on aeglasem ja sääskedest tahaksin lahti saada
tuul neid ei vii
ka teepuuõli mitte
sääsed joovad viimsegi vaarikavere
ja lõpuks olen kuiv
kuiv nagu heinapall mis ootab söömist
sääskede lõualuudest kasvavad kihvad
ema silkab kiirelt eest ära vaarikad pihkudes
mina jään sääskedele ja tuleviku lõualuudele
pärast mind pole mitte midagi
pärast mind on maailmalõpp