Rootsis Göteborgis algab 25. septembril raamatumess, kus Eestil on oluline roll. Tänavu on fookuses Skandinaavia ja Baltimaade näitekirjandus. Göteborgi sõidab suur Eesti delegatsioon, sealhulgas Eesti Teatri Agentuuri juht Kirsten Simmo ning dramaturg ja Eesti Lavastajate ja Dramaturgide liidu juht Siret Campbell.

"Nimetus "raamatumess" võib pealtnäha viidata ühele suurele raamatupoele, aga tegelikult on tegu hoopis palju suurema ja avarama sündmusega. Göteborgi raamatumessi peetakse Põhjamaade kõige suuremaks kultuuriürituseks – nende nelja päeva jooksul peaks sealt läbi käima ligi 100 000 inimest. Fookus on küll kirjandusel ja raamatutel, aga kõrval toimub ka väga palju seminare, kohtumisi, arutelusid, professionaalset suhtlust ja üksteisega tutvumist," selgitas Simmo.

Campbell usub, et näitekirjandusel võiks olla ka iseseisev kirjanduslik väärtus. "Loomulikult, kui me vaatame teatrit sellisena, nagu see täna on, sünnib hästi palju lavatekste, mis iseenesest, kui neid ainult lugeda, ei annaks võib-olla kuigi suurt lugemiskogemust. Aga endiselt arvan, et näidend kui kirjandusteos on olemas. Mul on tunne, et Eesti kirjandusrahvas ei arvesta näitekirjandust väga hea meelega oma punti. Olen proovinud sel teemal arutelusid algatada, aga vedu ei võeta," märkis Campbell.

"Nii palju, kui ma olen sellel teemal rääkinud, tundubki, et ollakse segaduses lavatekstide paljususest. Justkui ongi nii, et osa tekste ei paku väga suurt lugemiskogemust. Küsimus on, kuidas selekteerida kogu sellest suurest hulgast omamaisest dramaturgiast need, mis võiksid ka lugejale kogemust pakkuda, ja kuidas seda eraldamist teha. Ma arvan, et see ongi väga raske küsimus. Ja siin saab teatrirahvas kirjandusrahvale ja lugejatele vastu tulla – me peame ka endale otsa vaatama lavastajate ja dramaturgide liidus, et mida me saame selleks teha," lisas ta.

Simmo tõdes, et Rootsis ja Põhjamaades Eesti teatrielu kohta liiga palju ei teata. "Meie esmane ülesanne on tutvustada, mis maa on Eesti: kuidas meie teatrisüsteem toimib, kuidas inimesed teatrit armastavad, kui palju teatris käiakse ja milline on meie teatri mitmekesisus. Kui me suudame rääkida neile seda lugu, mis on Eesti teatris oluline, siis ma väga loodan, et neil tekib huvi: aga mis on siis see näitekirjandus, milliseid näidendeid meil kirjutatakse ja mis jõuavad lavale?Need arutelud, seminarid ja tutvustused kohapeal ehk avavadki neid uksi. Ja loomulikult loodame, et need näidendid jõuavad ka Põhjamaades lavale – selle nimel me töötamegi," rääkis Simmo ustest, mida Götebörgis avada üritatakse ning lisas, et Rootsis tuleb esitamisele ka katkend menukast "Rahamaast".

"Ma tahan dramaturgide poole pealt öelda, et see on meie näitekirjanduse jaoks väga suur asi, et Eesti Teatri Agentuur on leidnud sellise võimaluse ja loonud rahvusvahelisi koostöid. Nii kõrgel püünel, nagu me nüüd Göteborgis oleme, ei ole Eesti näitekirjandus mitte kunagi varem olnud," lisas Campbell omalt poolt.

"Läheme Rootsi tutvustama oma maa teatrit, häid kirjanikke, lavastajaid ja tegijaid. Ma arvan, et meil on põhjust nende üle uhkust tunda. Meil on ka väga unikaalne dokumentaalteater – see võiks olla üks asi, mis meie teatrit iseloomustab. Just Merle Karusoost alguse saanud tugev dokumentaalnäitekirjandus, mida uued noored tegijad on edasi arendanud," märkis Simmo.

"Ma arvan, et me läheme rääkima seda sama narratiivi, mida eestlased igas eluvaldkonnas välismaale minnes räägivad: me oleme väikesed ja tublid. Meid on vähe, aga meil on väga hästi toimiv teatrisüsteem, meil on palju teatrikülastusi ning teater on kättesaadav suurele osale elanikkonnast – nii ressursside kui ka teemade poolest. Ja seda, et meie lähenemine teatrikunstile on väga mitmekesine," täiendas Campbell.