Ajaliselt aasta kõige pikemate ja tähtsamate pühade piirdaatumiteks on 21. detsember ehk toomapäev ja 6. jaanuar ehk kolmekuningapäev. Selle perioodi kulminatsiooniks on Kristuse sündi tähistav jõululaupäev ning esimene, teine ja kolmas jõulupüha, vastavalt 24. ja 25.–27. detsember. Vähem seostatakse tänapäeval jõuluaega talvise pööripäevaga, aga aasta kõige pimedama aja üleminekuga seonduvaid riitusi võiks pidada ka jõulupärimuse tuumikuks.

Toomapäev tähistas aastalõppu päikesekalendri järgi ning pööret valguse suunas. Üle Eesti oli toomapäev jõulueelse koristuse, eriti küttekollete suurpuhastuse aeg, mida nimetati Musta- või Tahma‑Tooma väljaajamiseks, aga see võis tähendada ka valguse võitu pimeduse üle, millele viitab näiteks Lõuna-Eestist pärit ütlus: Must-Toomas välja ja Valge-Toomas sisse. Saaremaal käisid ringi jõulu-toomad või lihtsalt toomad, need olid valgesse rõivastunud meesterahvastest sanditajad.

Eks soovime nüüdki, et jõulude ajal oleks palju valgust ja maa valge, st et lumi oleks maas, et oleks lumivalge. Aga milliseid täiendeid saab veel kasutada, andmaks edasi seda, et miski on valge? Näiteks öeldakse kajakvalge ehk valge nagu kajakas, aga ka luikvalge, jumalavalge, klaarvalge, pärlvalge või valuvalge ehk nii valge, et silmadel on valus. Eufemistlikult on valgeks linnuks nimetatud ronka ja lumi on ümberütlevalt valgevatimees.

Olgu meil siis valged jõulud ja teadmine, et pärast kolmekuningapäeva lähevad päevad kukesammu võrra pikemaks.