Veneetsia tänavuse kunstibiennaali ümber on mitmeid teravaid poliitilisi teemasid, mistõttu astus žürii tagasi ja Kuldlõvisid ehk kunstiauhindu välja ei anta. Seejärel otsustas biennaal, et parimad kuulutatakse välja rahvahääletusel, kuid enam kui 20 rahvuspaviljoni ja 80 kunstnikku on loobunud sellest võimalusest.

"Veneetsia biennaali zürii astus tagasi, Kuldlõvi sellise žüriiauhinnana sel aastal välja ei anta ja biennaal pakkus välja, et auhind antakse rahvahääletusel. Aga mõne paviljoni eestvedamisel algatati selline avalik kiri, millega ka Eesti ühines, et meie ei osale ka rahvahääletusel. Me austame zürii otsust sellel biennaalil auhindu üldse mitte välja anda ja meie paviljoni poolt ei saa hääletada," selgitas Eesti paviljoni asekomissar Kaarin Kivirähk.

Politika taustal võib meelest ära minna, et tegelikult on tegemist ikkagi kunstiüritusega. Lisaks rahvuspaviljonidele on biennaalil avatud ka suur peanäitus, kus on esindatud enam kui 100 kunstnikku.

"Tänavuse peanäituse peakuraator Koyo Kouoh on kahjuks meie hulgas eelmisel aastal lahkunud ja selle näituse viis ellu tema kuratoorne tiim. Selle pealkiri on "In Minor Keys", mis viitab melanhoolselel meeleolule, aga ka rahule ja kunsti võimule," avas Kivirähk.

"Kuratoorses tutvustuses öeldakse, et näitus seisab vastu sellisele küünilisele maailmanägemusele ja soovib mingis mõttes tagasi tuua sellist kunstirõõmu, aga samas on küsitav, kas sellises väga poliitilises biennaalis jäävad sellised mõtted ellu ja tulevad esile. Mingis mõttes on see poliitiline žest just seista vastu sellistele suurtele kiusajariikidele, kes biennaalil ka osalevad ja tahavadki kogu tähelepanu endale tõmmata," lisas ta.

Veneetsia biennaal on avatud kuni novembri lõpuni.