"Juubelist on kaheksa kuud möödas ja töö läheb endistviisi edasi, ma erilisi muutusi ei näe. Vanemuises ja Draamateatris on minust vanemaidki ja mis see vana näitleja siis teeb, kui mängib edasi," sõnas Egon Nuter. "Ma ei kujuta ette, et ma istuksin kodus ja mitte midagi ei teeks. Siis peaksin leidma mingisuguse asendustegevuse, hakata liblikaid pildistama või kala püüdma, ma ei ole suutnud seda välja mõelda ja seepärast ma puhtalt inertsist jätkan seda, mida ma siiani olen teinud."

Keskkoolis käis Nuter tehnikaklassis. "Ühe lampvõimendi ma olen valmis teinud ja mul on kitsasfilmi demonstraatori paberid. "

Pärast keskkooli lõpetamist töötas Nuter Polütehnilise Instituudi tehniliste õppevahendite teenistuse allüksuses. "Teenindasin sümpoosiume ja loenguid tehniliste vahenditega, näitasin diaprojektorist slaide ja mõnikord ka filme," meenutas Nuter.

Noorena oli Nuteril unistus minna TPI-sse ehitust õppima. "Kuna ma keskkooli matemaatikaeksamil kukkusin läbi, sain kahe, siis astusin masinaehituse tehnoloogiasse, kus ma ka pidasin kolm kuud vastu. Kui asi jõudis kujutava geomeetriani, siis mõistus ütles üles, sinna see TPI jäi," nentis Nuter.

Keegi rääkis talle, et Pedagoogilises Instituudis on superkool, kus õpetatakse muusikat, näitlemist ja näitejuhtimist, tantsu ja koori ning Nuterile jäi mulje, et kui ta selle kursuse läbi käib, siis ta on supermees. "Sinna ma läksin ja sisse ma sain," lisas ta.

Sel suvel mängib Nuter lavastuses "Nüüd õpin Mustamäel". "Lugu on dissidentlusest. 1968. valmis TPI peahoone, toimus Praha kevad. Ärksamad pead tahtsid hakata saatma kirju, milline see elu tegelikult siin välja näeb, kui vahele jäädi, oli karistus väga ränk. Märk oli küljes. Selline murdepunkt on selles tükis ka sees," selgitas Nuter.

"Kohati tundub, et meil on suveteatrit liiga paju, aga kunagi, kui meil veel suveteatri traditsiooni ei olnud, siis mu soome sõbrad olid igal aastal kuskil suveteatris. Siis ma imestasin küll, et iga nurga peal oli neil teater ja nüüd on meil täpselt sama lugu. Aga suveteatris sünnib hästi palju toredaid etendusi. Ajaviitmisvormina, kus autod kimavad ja perekonnad sõidavad ühest Eesti otsast teise, ma loodan, et lisaks teatrielamusele aitab see tutvuda ka pisikese Eesti ilusate kohtade ja loodusega," tõi Nuter välja.

"Mul on kange kiusatus, et ka venekeelne teater teeks venelastele mingit sarnast asja, et nad ka õpiks teadma, kus on Hiiumaa ja Saaremaa ja Setumaa, et nad natukene rändaks ringi ja tunneks seda maad," tõdes Nuter.

Hiljuti kuulas ta loengut eestlastest vene keeles, mis oli äärmiselt põnev ja rääkis eestlastest kui soorahvast, nende vaikimisest ja mida see kõik tähendab. "Avas eestlaste hinge. Venekeelne teater võiks natuke sedasama teha," nentis näitleja.