Mai alguses sõlmis kultuuriministeerium vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanutiga koostöölepingu, millega rahastatakse linnahallis asuva Enn Põldroosi gobelääni "Inimeste elud" uurimis- ja restaureerimisprojekti. Kultuuriministeerium on eraldanud töödeks 57 000 eurot.

Kanuti konserveerimisvaldkonna juht Janika Turu rääkis "Vikerhommikus", et Põldroosi ja kolme kuduja loodud lavaeesriiet pole tekstiilikonserveerimise seisukohalt varem kordagi uuritud. "Meie ülesanne on natukene teaduslikumalt sellele teosele läheneda," sõnas ta.

Põldroosi gobelään valmis 1985. aastal. See tähendab, et teos on seisnud linnahallis, kus muu hulgas sajab vihm katusest läbi, 41 aastat. Turu sõnul toimus gobelääni esimene paikvaatlus 2019. aastal, mille käigus hinnati teose seisundit. Seejärel jäi töö seitsmeks aastaks rahapuuduse ja teiste projektide vaheletulemise tõttu pausile.

"Aga mida pikemalt ette valmistatud ja planeeritud projekt, seda kindlamini läheb kõik hästi," märkis ta.

2019. aasta vaatluse käigus võeti gobeläänil kõiksugu hallitusproove ja tuvastati, et teost katab väga paks tolmukiht, mis soodustab hallituste kasvu.   

"Linnahalli küll köetakse talvisel perioodil, mis on tänuväärne, sest tänu sellele üldse see lava eesriie on nii hästi säilinud, kuid kevadeks lülitatakse alati küte välja. Praegu on seal ruumis kümme kraadi ja õhuniiskuse protsent on 78 protsenti, mis tähendab seda, et hallitus võib hakata iga hetk kasvama," selgitas Turu.

Konserveerijatele pakub huvi, milline on eesriide villakiudude seisund ja kahjustuste ulatus, et kindlaks teha selle vananemisprotsessid. "Õnneks meil on kiuproovide võrdluseks olemas ka algmaterjal ehk kunstniku enda kootud proovivaip, tema tütar Riina Põldroos on seda hästi säilitanud ja hoidnud."

Lisaks tehakse gobeläänile värvaine analüüsid, et teada saada, milliste värvidega on lõngad värvitud; valgusmikroskoopia ja massispektromeetria, et näha tänast kiudude seisu; niiskuse- ja pH-mõõtmisi. Sinna juurde käivad ka arhiiviuuringud, et teada, kui palju kulus teose valmistamiseks materjali, raha ja aega.

Teiste hulgas on protsessi kaasatud olnud mükoloogid, kes käisid linnahalli kontserdisaali õhku mõõtmas.

"Lisaks avastasime, et lavaeesriide voodri vahel on sadu koitõrjevahendeid ja siis me käisime eelmise nädala neljapäeval terviseametiga mõõtmas lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldust. Nendest tulemustest sõltub ka, millised on meie puhastusmeetodid, mis me valime ja millised puhastusmeetodid võiksid olla kõige tõhusamad, aga samas ka kõige ohutumad konservaatorite jaoks," rääkis Turu.

Enn Põldroos on öelnud, et kui "Inimeste elud" valmis sai ja inimeste silmade ette jõudis, tundis ta, nagu ta elutöö oleks tehtud. Aga kuna tegemist on niivõrd jõulise kunstiteosega, siis isegi toona seda liiga palju ei eksponeeritud.

"Nüüd on meil võimalus see projekti raames ortofoto meetodil digiteerida. Kuna praegu on keskkonnatingimused halvad, laest sajab vett sisse, siis me saame seda digikoopiat eksponeerida. Nii et me võime tulevikus kasvõi terve linnahalli piltlikult öeldes Enn Põldroosi lavaeesriide sisse mässida või laotada selle lauluväljaku platsi peale," lausus ta.

Seda, et gobelään uurimis- ja restaureerimistööde käigus kahjustada saab, Turu sõnul kartma ei pea.

"Me oleme kindlasti ettevaatlikud ja see on tähelepanu köitnud mitte ainult Eestis, vaid meile tulevad ka Inglismaalt Brightonist konsultandid, kellel on suured kogemused gobeläänidega. Nende jaoks on ka kogu see teisaldamine ja demonteerimine unikaalne, mõnes mõttes eksperimentaalne töö. See on ikkagi niivõrd monumentaalne teos, et võib-olla üks kord elus juhtub."

Konserveerimistöödega alustatakse juuni lõpus. Esialgsete plaanide kohaselt jõuab see korrastatuna hoidlasse juuli lõpus.

"Me alustame kohapeal 29. juunil, kui linnahalli majahaldjas Leo Lõoke tõmbab meile selle lavaeesriide käsitsi ette, kuna mootor on katki. Siis saame alustada panoraami digiteerimisega ja teeme ruumi ettevalmistused. Meil kulub seal kohapeal umbes nädal aega kiuproovide võtmiseks ja muudeks asjadeks. /---/ Peale seda hakkavad 6. juulist konservaatorid tööle. Tõstukitega paan paani kaupa demonteerime, langetame ettevaatlikult lavapinnale, teeme mõlemalt poolt kuivpuhastuse ja niimoodi paan paani kaupa liigume, siis rullime, paneme pakendisse, digiteerime ja paneme hoidlatesse," tutvustas Turu.

Mis teosest tulevikus saab, on Turu sõnutsi lahtine. "Eks ta jääb praegu turvaliselt hoidlasse ja loomulikult meie loodame, et vähemalt see linnahalli uhke saal, saali eesruumid ja garderoob restaureeritakse, sest tegelikult on selle lavaeesriide õige kodu ikkagi linnahall. Sinna võib kuluda 10–20 aastat, kui see lavaeesriie peab hoidlas kükitama," sõnas ta ja lisas, et samuti võivad osad sellest aeg-ajalt erinevatesse muuseumidesse jõuda.

"Tallinna linnamuuseum ehitab endale linnahalli kõrvale avahoidlat, nemad on lausa projekteerinud oma hoone selliselt, et mingit osa sellest teosest saaks eksponeerida nende avahoidla fuajees. Aga kõikide kuraatorite ideed on väga teretulnud, teos väärib kindlasti eksponeerimist," lisas Turu.