Tristan Priimäe Kikumu soovitused: Sonic Boom ja Panda Bear, H. G. Wells ning Florian Wahl

9. kuni 12. juulini toimub Jänedal teist korda muusikat, kunsti ja filmi ühendav festival Kikumu. Kultuuriajakirjanik Tristan Priimägi annab festivali tihedast kavast mõned soovitused.
Sonic Boom & Panda Bear
Paberil esimese hooga ei tundunud kõige loomulikum kooslus – kaks erinevatest põlvkondadest pärit alternatiivmuusika staari, keda poleks ise peas esimese hooga osanud kõrvutadagi, aga samas... Korra pikemalt peale vaadates on nende eesmärgid ju täitsa võrreldavad. Nii Sonic Boom kui Panda Bear on omamoodi eskapistid, aga ei vali reaalsuse eest põgenemiseks tavaliselt loogilist otseteed vaid põgenevad ikka ringiga. Ja ei põleta sildu, vaid on Popmuusika Sireeni hüüdu kuuldes valmis kõrvalteelt vajadusel kohe tagasi tulema.
Kõik läks kuidagi täiesti paika, kui kuulsin nende 2022. aasta ühisalbumit "Reset", mis on ikkagi erakordne teos nii oma ligipääsetavuse kui omanäolisuse poolest korraga. Ja tõesti saavad Spacemen 3 drone ja Panda Beari weird-folk-vibe sujuvalt ühendatud, isegi nende hääled sobivad.
Nüüd on sellele plaadile tulemas järg, teine täispikk album "A ? of When" ja vaid kaks päeva pärast plaadi ametlikku väljatuleku kuupäeva, tuleb see ka KiKuMul esitamisele. Isegi vist peaaegu esmaesitamisele, kuigi pole päris kindel. Igal juhul on kraam nii värske, et seda veel praegu tervelt kuulata ei saagi, aga ette õrritajaks välja jagatud nimiloo põhiline referents on minu jaoks hoopis selgelt The Beach Boys, nii et saab näha, mida muu endast kujutab.
Tänavune zeitgeist'i eripreemia igatahes läheb siia.
Jazzanova
Oli aeg, kui märksõnad Jazzanova, Compost, JCR, Sonar Kollektiv ja muu selline olid iga endast lugupidava urbanistliku ja moodsa kodaniku lühimälus, aga sellest on juba paarkümmend aastat möödas. Kas oleks Jazzanovat alust pidada ainult nostalgiamarkeriks? Minu meelest mitte, sest nad on aktiivselt edasi tegutsenud ja olid ka omal ajal tegelikult sellest massilisest kohviku-lifti-disaintantsujazzist omajagu erilisemad ja paremad.
Me kõik jääme vanaks, nagu ütles juba üks endine Eurovisioni staar, ühel tuleb see vähe sujuvamalt välja kui teisel. Natuke hirmutavad mind need, kes püüavad jääda igavesti nooreks, Jazzanovast oleks alust enamat oodata. Esinema tulevad nad Kikumule täis laivbändiga, lisaks ka nigeerlasest R&B laulja Wayne Snow, ehk õige ja fantastilise nimega Kesiena Ukochovbara. Ilmselt on nende esitatava kava osas võimalik mingi eelluure teha mulluse laivalbumi "Studio Live Session" põhjal, mis tekitab kontserdisoovi küll päris edukalt.
Fuzzolini
Tänavu erakordselt hea noise rock albumiga välja tulnud Fuzzolini pakub ehk veidi käredamat alternatiivi keskmisele ja sunnib suvesumina mugavustsoonist korra välja astuma. Nende esimene pikk plaat "Beauty Exists in Everyone" teeb just seda ning otsib riffidžunglis põnevamaid radu ootamatute külalisesinejate lisamisega. Plaadil astuvad tavakoosseisule lisaks veel üles näiteks Mari-Liis Rebane, Manna, Roomet Jakapi, Kalli Talonpoika, Sander Varusk, Isabella Pragi... Senise kogemuse põhjal on alust loota ja oodata, et mõned neist leiavad ka Kikumul tee lavale.
Aga kuna lood on ka ise nii head, siis on laivelamus igal juhul garanteeritud.
H. G. Wells ja Kikumu kino
Filminohikuna põrkaksin muusikalainelt korraks siiski ikkagi ka valge lina varju. Kui eelmise aasta Kikumul oli kinoosa pigem lõpuni realiseerimata jäänud uitmõte, siis nüüd on kino liikunud õppekeskuse majast veidi eemale, mõisahoonesse, ning kavas on tunda ka kuraatorikätt.
Hea leid, et Jäneda mõisas on tõesti käinud kunagi suvitamas ulmekirjanik Herbert George Wells, ja sellest sündmusest on mõisas asuval stendil isegi tõenduseks mõned foto väljas. Stendiga "Herbert George Wells Kalijärvel 1934" tasub tutvuda filmiprogrammi sissejuhatuses: "Kalijärvel tegi Wells hommikuti oma tööd, enne lõunasööki tuli meie seltsi järve äärde. Sel suvel andis ta viimast lihvi oma autobiograafia teisele köitele, mille viimane peatükk lõpeb sõnadega: "Lõpetan selle autobiograafia ühes rahulikus ja sõbralikus majas väikese järve kaldal Eestimaal.""

Sellest tulenevalt on muuhulgas kavas ka mini-ulmeprogramm "Wellsi ulme". Siinkohal veidi ikkagi vinguks ka, sest filmide tutvustamise puhul on piirdutud vaid eestikeelsete pealkirjadega ilma ühega lisabiti infota, nii et kerge hiromantlik moment on kinokavaga tutvumisel juures. Küll aga võib eeldada, et "Kadunud hingede saar" on 1932. aasta "Island of Lost Souls", mis on kindlasti selline film, mida naljalt muidu näha ei saa, ning "Maailmade sõda" on... üks paljudest Wellsi "War of the Worldsi" ekraniseeringutest, aga milline, pole aimugi.
Kui aga korraks veel gaas päris põhja panna, siis suruks siia alla ka teise soovituse. Tänavu juba 99 aastat vanaks saanud katalaani filmitegija Pere Portabella eksperimentaalse filmi "Cuadecuc, vampiir" aastast 1971. Mina igatahes plaanin. Kindlasti neile, kes soovivad festivalimelust korraks täielikku käiguvahetust.
Martyn
Veidi sinna nu-jazz'i auku soovitus võib-olla, nagu ka Jazzanova, aga samas on Martyn üks märksa mitmekülgsem tegelane, kui tundub. Alguses väga pädeva drum'n'bass'i produtsendina areenile tulnud tüüp, kes andis asju välja ikkagi väga heade firmade all (Marcus Intalexi Revolve:r, iiri Bassbin), debüütplaadilt "Great Lengths" vaatas ootamatult vastu juba hoopis house, broken beat ja muu selline kraam, Hyperdubi ja Flying Lotuse firma Brainfeeder alt välja andnud midagi dubstep'i-laadset ja nüüdseks jõundud justkui nu-jazz'ini, aga mehena, kes pole oma bassist minevikku ära unustanud.
Maitsekas ja mitmekülgne tantsuartist, keda vaadata ei oska öelda, kui põnev võib olla – üks hollandlane ja palju nuppe –, aga kuulata tahaksin väga. Ostaks särgi ka, aga sellistel meestel pole ju särke kunagi.
Florian Wahl
Kui tihtipeale saab artisti esinemise pareerida sõnastusega, et "aga ma olen neid ju juba näinud", siis Florian Wahli puhul ei kipu see kehtima, sest võid ju näinud olla küll, aga vaid üht, konkreetset kõnealust kontserti, mida ei pruugi eelootavaga ühendada just kuigi palju.
Wahli iga kontsert on sündmus, ja põhjendatud on ootus näha taas midagi ainulaadset. Kuna mul pole aimugi, mida ta kavatseb Kikumul ette võtta, siis ma sellel ka pikemalt ei peatuks, küll aga plaanin selle oma silmaga järele kontrollida.
Väljavõte tutvustustekstist: "Tema kaitseks rajatakse endise sovhoostehnikumi ümber läbipaistev droonivastane-katedraal." Why not. Aga liigume-liigume edasi, ärme jääme kinni. Ikka Jäneda suunas.
Disclaimer: Ülevaade on katkendlik, ebatäielik ja edasikaebamisele ei kuulu.
Toimetaja: Kaspar Viilup























