Veel distantsitu tagasivaade suveteatrile 2026. Juunist augustini nägin 20 uut suvelavastust, nende etendusi sai kokku 24. Pealekauba Baltoscandali 6 ergutavat etendust ja üks film; Saaremaa ooperipäevade vaimustav Wagner, "Nibelungi sõrmuse" I osa "Reini kuld", uued ooperid kolmel järgmisel suvel ja ehk neljandal veelkord kõik neli… Ja Saueaugu teatritalu õdus sümpoosionipäev koos õhtuse lavakavaga.

Nägin piisavalt eriilmelist teatrit, üht-teist kuuldavasti olulist jäi ka nägemata, kõikjale ei jõua ega peagi jõudma. Pingereastamine tundub ja ongi kohatu. Sest kuidas sa hing võrdledki mastaapset suvemuusikali kammerliku lavastusega, olgu siis katuse all või õues. Eks väikevormid kipu pääsema hingele lähemale.

Valisin siiski välja kolm suvelavastust. Kaks kuuluvad Urmas Lennuki lavatekstide hulka. "Vargamäe valvur", lavastas Vallo Kirs, teater Nuutrum Vargamäel, meeldejääv rollinelik: Ülle Lichtfeldt, Rait Õunapuu, Jane Napp, Märten Matsu. Hellad mälestused ja mälestuste mälestused ärkasid. Ja viktoriiniküsimus: kes teab, millal sureb Sauna-Madis Tammsaare "Tões ja õiguses"? Millises osas, mitmendal leheküljel?

Urmas Lennuk lavastas ise oma näidendi "Viimane rong" Avinurmes. Üks tasasemaid selle suve lavastusi, kuigi vabas õhus. Peen näitlejatrio Jaune Kimmel, Märt Avandi, Margus Tabor. Ja viimane rong. Jällegi mälestused, igatsused, kohtumised, lahkumised. Hinge läks see Lennuki lugu.

Ja suve viimane, millest kirjutasin eraldi loo ERR kultuuriportaali: "Lühem kui elu", Ugala lavastus, hüvastijätt Viljandi vana haiglaga. Dramaturgid Maarja Moor ja Aare Pilv, kunstnik-lavastaja Joel Väli, dramaturg-lavastaja Priit Põldma. 8 näitleja ansambel ja Viljandi Kammerkoor tundlikult osalemas. Mastaapne hüvastijätt? Kindlasti, kuna haigla on ilmatu suur, neli publikurühma seal üheaegselt liikumas ja peatumas. Aga samas vaikne, isiklik, südamlik, elu ja hinge põhiteemasid delikaatselt puudutav.

Vahel juhtub nii, et lavastuse nüansid säravad ja peibutavad, aga tervik, sõnum haihtub. Vahel vastupidi. "Lühem kui elu" köidab kooskõlaga, intiimse äratundmise ja sügava inimliku üldistuse tasakaaluga.

Need kolm lavastust mõtisklevad ja mäletavad. Hoiavad inimest. Teevad nõnda vaataja tervemaks. Vargamäel, Avinurmes, Viljandi vanas haiglas – hinges ja südames.

Habrast elu ja inimlast hoidvat uut teatrihooaega meile.