Bardot' ekraanitegelased kehastasid 1950.–60. aastate kino jaoks midagi uut: noori naisi, kes olid iseteadlikud, seksuaalselt vabad, ettearvamatud ega soovinud tingimata käituda nii, nagu ühiskond neilt ootas. Roger Vadimi 1956. aastal valminud "Ja jumal lõi naise..." muutis Bardot' rahvusvaheliseks staariks ning selle mõju ulatus moest ja popkultuurist kuni selleni, kuidas Prantsuse kino väljaspool kodumaad tajuti. Artise programm avab seda muutust läbi viie filmi.

Prantsuse kinolegend Brigitte Bardot lahkus meie hulgast 91-aastasena möödunud aasta lõpus.

Programmis linastuvad:

"Karikakart noppides" ("En effeuillant la marguerite")
Režissöör: Marc Allégret

Kindral Dumont avastab oma õuduseks, et tema tütar Agnès on varjunime all avaldanud skandaalse romaani. Nunnakloostrisse saatmise asemel põgeneb neiu Pariisi, kus rahahäda viib ta amatööride striptiisivõistluseni. Olukorra muudab märksa keerulisemaks tõsiasi, et Agnèsi uus ajakirjanikust kallim peab just sedasama võistlust kajastama.

"Karikakart noppides" valmis 1956. aastal vahetult enne filmi "Ja jumal lõi naise...", mis Bardot' maailmakuulsaks muutis. Ekraanil saab näha 22-aastast näitlejannat tema tähelennu lävel ning Roger Vadimi kaasstsenaristina valminud hoogne komöödia kujundab juba Bardot'le iseloomulikku ekraanipersooni – vallatut, iseseisvat ja ühiskondlikele konventsioonidele vilistavat noort naist.

"Ja jumal lõi naise..." ("Et Dieu... créa la femme")
Režissöör: Roger Vadim

18-aastane Juliette elab Saint-Tropez's, töötab päeval raamatupoes, tantsib õhtuti ööklubis ja keeldub oma elu teiste seatud reeglite järgi elamast. Tema ümber tiirlevad kolm väga erinevat meest, kuid Juliette'i soovide ja vabaduse taltsutamine osutub märksa keerulisemaks, kui keegi neist arvata oskab.

Roger Vadimi sensuaalne draama muutis 22-aastase Bardot' rahvusvaheliseks superstaariks ja Saint-Tropez' maailmakuulsaks sihtkohaks. Juliette'i kompromissitu vabadus mõjus 1956. aastal sedavõrd provokatiivselt, et filmist kujunes korraga kassahitt, skandaal ja märk muutuvatest moraalinormidest. Prantsusmaa riiklik filmikeskus CNC on käsitlenud filmi koguni ühe teosena, mis aitas ette valmistada pinnast peagi puhkenud Prantsuse uuele lainele.

"Pariisitar" ("Une Parisienne")
Režissöör: Michel Boisrond

Prantsusmaa peaministri tütar Brigitte armub oma isa kabinetiülemasse ning saab lõpuks mehega abielluda. Mesinädalatel kohtab ta aga nägusat printsi ja otsustab oma seelikukütist abikaasale tema enda relvaga vastata. Algab flirt, mis paneb värske abielu kiiresti proovile.

Kui "Ja jumal lõi naise..." muutis Bardot' sensatsiooniks, siis "Pariisitar" näitab, kui kiiresti sai sensatsioonist popkultuuri fenomen. 1957. aastal valminud film oli omal ajal menukas komöödia ning Bardot kinnistas siin oma koomilis-erootilise ekraanipersooni. BFI filmiajaloolase Ginette Vincendeau sõnul kehastas Bardot selleks hetkeks juba Prantsuse modernsust ennast – tema välimust, rõivaid ja käitumist jäljendati massiliselt. "Pariisitar" on seega kerge ja särava romantilise komöödia kõrval ka ehe ajakapsel 1950. aastate lõpu Bardot'-maaniast.

"Viva Maria!"
Režissöör: Louis Malle

Brigitte Bardot ja Jeanne Moreau on kaks Mariat, kelle teed ristuvad 1910. aastal rändavas varietees. Naised saavutavad laval sensatsioonilise menu, kuid armumine revolutsionääri viib nad peagi sootuks teistsugusele lavale – keset relvastatud ülestõusu.

Kahe Prantsuse kino suurkuju vastasseis ekraanil pälvis rahvusvahelist tähelepanu: nii Bardot kui ka Moreau nomineeriti filmi eest BAFTA parima välismaise naisnäitleja auhinnale ning Moreau võitis selle.

"Don Juan ehk kui Don Juan oleks naine" ("Don Juan ou Si Don Juan était une femme")
Režissöör: Roger Vadim

Jeanne peab ennast Don Juani tänapäevaseks naissoost kehastuseks. Ta võrgutab mehi, hülgab nad ning usub, et naised peaksid võtma enda kätte rolli, mis on sajandeid kuulunud meestele. Oma vallutustest jutustab ta noorele preestrile – ning ei jäta lõpuks puutumata tedagi.

Vadim pöörab klassikalise 1973. aastal valminud linaloos Don Juani müüdi ümber, andes traditsiooniliselt meessoost vallutaja rolli naisele ning käsitledes selle kaudu seksuaalset vabadust, võimu ja topeltstandardeid.