Teemade ring on lai ning käsitleb laeva  ajalugu ehitamisest tänapäevani välja. Ettekannetega esinevad teadlased Eestist ja välismaalt – kokku 12 ettekannet. Konverentsil esitletakse ka konverentsi artiklikogumikku.

Teaduskonverentsi korraldaja, Eesti Meremuuseumi teadusosakonna juhataja Teele Saar on  õnnelik, et muuseum on järjekordse teaduskonverentsi korraldamisega hakkama saanud: „Meie konverentsi eesmärgiks on avada muuseumlaeva Suur Tõll ajaloo seni vähemtuntud aspekte. Laiemalt tahaksime tähelepanu pöörata muuseumlaevade olulisusele meremuuseumite kollektsioonides. Samuti tahame tuua merendusajalugu rohkem Eesti ajalooteaduse maastikule ning näidata, et see valdkond on sageli paljuski suurte ajalooteemade väga oluline osa.“

Jäämurdja Suur Tõll on spetsiaalselt Tallinna lahe jäävabaks hoidmiseks tellitud Eesti Börsikomitee lobitöö tulemusena Tsaari-Venemaa valitsuse poolt. Laev ehitati tolleaegses Saksa linnas Stettinis ning lasti vette 29.detsembril 1913. 19. juulil 1914 jõudis laev Tallinna. Laeval on oluline roll Eesti ajaloos, Vabadussõja ajal toodi just Suure Tõlluga Soomest vabatahtlikke, kes muutsid sõja kulgu. 1918. aastal enne Saksa okupatsiooni algust Eestis, viisid soomlased laeva Helsingisse ja laev jäi Soome valdusse.  1920. aastal sõlmitud Eesti-Vene Tartu rahulepingu alusel andis Venemaa laeva Eestile, kuid kuna laev oli Soomes, algasid kahe hõimurahva vahel pingelised läbirääkimised laeva kuuluvuse üle. See  on olnud vast kõige pingelisem olukord üldse Soome ja Eesti vahelises diplomaatias.

Tänasel päeval seisab muuseumlaev Suur Tõll Lennusadama kai ääres ja avab uksed külastajatele uuesti 19. juunil, mil möödub täpselt 100. aastat jäämurdja Tallinnasse jõudmisest.