Lisaks Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoonele said klaastahvli Haagi Rahu Palee ja Westerborki koonduslaager Hollandis ning arheoloogiapark Carnuntum Austrias, vahendas Aktuaalne Kaamera. Euroopa kultuuripärandi märgise eesmärk on esile tõsta kultuuriväärtuslikke paiku, millel on Euroopa ajaloos eriline tähendus. Eesti Ajaloomuuseumi taotluse puhul tõstis žürii esile, et keskajast pärinev Suurgildi hoone ja kaupmeeste seosed Hansa Liiduga on hea näide keskajal toimunud Euroopa integratsioonist.

"Eesti ja Tallinn peaks olema väga uhke, et olete esimeste seas, kes selle märgise saavad," ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou. "Ma usun, et selleks ei kulu palju aastaid kui inimesed hakkavad mõistma selle väärtust."

Kuigi Euroopa Komisjon andis eile ametlikult üle neli esimest Euroopa kultuuripärandi märgist, ripub sama nime aga teistsuguse kujundusega klaastahvel 65-e Euroopa kultuurimälestise seinal. Varem anti märgist välja valitsustevahelise algatusena, mis, nagu ütleb volinik Vassiliou, polnud kuigi läbipaistev.

"Selle märgi võib ka kaotada, kui ei järgi täpselt reegleid," tunnistas Euroopa Komisjonile vajalike taotlusdokumentide vormistamisele mitu nädalat oma tööajast pühendanud Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektor Inge Laurik-Teder. "Koos taotlusega käis ka väike plaan, mida me kavatseme teha kui märgi oleme saanud, näiteks suurendada erinevates keeltes inimestele ligipääsu meie muuseumile ja seda käiakse kontrollimas. See ei ole nii, et paneme seinale ja siis ta sinna jääb."