Punakaspruun lagi kaetakse  heledama värviga...

Viimase kolme aastaga on Kaarli kirikus värvitud seinad, võidukaar ja selle-vaheline lagi ning restaureeritud fresko. Nüüd on ette võetud suur maalritöö, mis ei tähenda küll maailma värviliseks muutmis, nagu Ellen Niidu samanimelises raamatus, vaid hoopis suurt lagede värvimise tööd.

JAAK AUS, EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja:" See on tõesti suur, sest pinda on ääretult palju, ma nüüd ei oska öelda küll neid ruutmeetreid kokku öelda, aga see on suur ja aegakestev töö."

Raha tööde tegemiseks ei tule ei linnalt ega riigilt, vaid koguduse enda säästudest. Tulevikule mõeldes loodetakse koguda ka annetusi, sest kui lagi valmis saab, vajavad restaureemimist ja korrastamist ka orel ja kiriku põrand.

JAAK AUS: "Neid töid, mida teha on vaja, on siin ikkagi märksa rohkem, aga noh , sellise esmamulje, et kui ma küsin inimeste käest, kas nad mäletavad, milline nägi kirik välja kolm aastat  tagasi, siis nii öeldakse, et ei mäleta või mõni ütleb, et tahagi mäletada."

See, mida kirikulised mäletada ei taha, on räpasevõitu kirik oma põrandavärviga värvitud pruunide karniisidega. Nüüd soovitakse kirikut lae heledaks värvimisega veelgi sümpaatsemaks muuta. Muide, tumedaks värviti kiriku lagi 1923. aastal praktilistel põhjustel, kuna tolle-aegne keskküte ja gaasilambid muutsid lae tahmaseks ja rasvaseks. Need ajad on nüüd möödas.

JAAK AUS:"Meil tuli see mõte, et me võiksime taastada seda algsemat, esimest lahendust, mis siia kirikusse välja pakuti... ta ei ole küll päris täpselt see...Vist see värvipurkide hulk, kui mu mälu mind ei peta on 30, mis siin läbi prooviti, küll pimedas, küll valges, mis võiks olla see parem värv."

Värvimistöid ei teostata tellingutelt, siis oleks pidanud kiriku mõneks ajaks ka sulgema, vaid kirikusse on otse Norrast toodud uhke kraana, mis laseb kirikuelul tavapärases rütmis jätkuda.