Eesti kultuurilukku olulise jälje jätnud J. Köleri Tallinna Kaarli kiriku freskomaali lugu on jäädvustatud raamatuna. Trükise väljaandjaks on Tallinna Kaarli kogudus ja see ilmus kakskeelsena nii eesti ku inglise keeles.

Johann Köleri Kaarli kiriku apsiidimaal on eestlastele krestomaatiline kunstiteos, mille märgi-staatus ei tulene üksnes töö kunstilisest väärtustest, vaid ka ajaloolisest, rahvuslikust, kohaspetsiifilisest ja kontekstipõhisest identiteedist. Ehkki teost on palju uuritud ja sellest kirjutatud nii teaduslikus kui ka populaarses vormis ning töö on visuaalse kujundi ja kuvandina sööbinud iga eestlase mällu, oli põhjus teos uuesti fookusse võtta.
Nimelt viidi 2013. aastal läbi altarimaali esmakordsed täismahus konserveerimistööd selle valmimisest saadik. Selleks paigaldati igapäevaselt kättesaamatus kõrguses asuva kunstiteose ette tellingud, mis võimaldasid lisaks restaureerimisele teha maalile põhjalikud materjalitehnilised uuringud.
„Kuna tööde käigus tuli lisaks juba teadaolevale materjalile välja palju uut ja huvitavat, siis tekkiski soov seda laiema lugejaskonnaga jagada. Nii viibki raamat lugeja koos uurijate-konservaatoritega tellingutele ja näitab seda erakordset maali lähivaates“, ütleb trükise idee autor ja koostaja Hilkka Hiiop, kes oli ka freskomaali restaureerimis-konserveerimistööde juht.
Trükises on antud väike ülevaade J. Kölerist kui esimesest eesti soost professionaalsest maalikunstnikust ja rahvusliku maalikoolkonna loojast, Kaarli kiriku freskomaali saamisloost ja J. Köleri autoritehnikast, apsiidimaalimaali ajaloolisest taustast ja tehnilisest ülesehitusest, Köleri maalitehnilisest arsenalist, autori märkidest ning kompositsiooni ülesehitusest, 2013. aastal läbi viidud konserveerimistöödest jms. Raamatus on olulisel kohal visuaalne pool ja see on rikas illustratiivse materjali poolest.
Raamatu trükkimist toetas Kultuurikapital, muud kirjastamisega seotud kulud kandis Tallinna Kaarli kogudus.
Raamatu tekstide autoriteks on Vootele Hansen, Tiina-Mall Kreem ja Hilkka Hiiop. Kauni kujunduse loojaks Villu Plink ning keeletoimetajateks Karin Leesment ja Renita Raudsepp.