Punk Voronjas: asekantsler ja paranoiakirjastaja anarhialainel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Voronja galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin ning kuraator Kiwa
Voronja galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin ning kuraator Kiwa Autor/allikas: Billeneeve

Peipsi ääres Varnja alevikus avati 27. juunil Voronja suvegalerii esimese näitusega, mille nimi on „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“. Näituse kuraator on Kiwa ja seal saab nii kunstiteoste kui dokumentatsiooni kadu aimdust Eesti punk-mentaliteedi ajaloost.

Voronja galerii on põhimõtteliselt ühe maja paadikuur. Peipsi-äärsetel majadel on alati oma paadikuur, mis on natuke ka nagu avalik ruum – paljud kasutavad seda mitteametliku teenindus-kaubanduspinnana. Kõnealuse maja omanik on pikaaegne kultuuri- ja loomemajandustegelane, praegune Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Raul Oreškin, kes sibulaid ei kasvata ja punnvõrre ei remondi ning tema otsustas oma paadikuuri rajada galerii.

Sibulatee tõmbab publikut
Võiks arvata, et sellises pärapõrgus näituste korraldamine on täielik mõttetus. Oreškini sõnul käib aga Peipsi veerel bussitäite kaupa turiste. Sealt läbiminev nn sibulatee toob külalisi nii kohalikku Elava Ajaloo muuseumisse kui vanausuliste palvemajja, ja neid on aastas oma 8000 – palju rohkem, kui külastajaid nii mõneski kesklinna galeriis.
Läheduses, 3 km kaugusel on ka fotograaf Annika Haasi asutatud galerii ja kunstikeskus Ambulatoorium, nii et tegelikult on Varnja täielik tõmbekeskus ja suvegalerii asutamine sinna tundub olevat igati mõistlik mõte.

Raul Oreškin Voronja galerii fassaadi ees. Foto: Billeneeve

Kiwa kureeritud punginäitus on avapauguks üsna rutiinivaba valik. Enamasti kiputakse ju suvenäitusteks tegema midagi sellist kerget ja rahvalikku, millele võiks ennustada ka teatavat müügiedu (aga mis tavaliselt meie oludes siiski ei realiseeru). Pooleldi dokumentaal-ajalooline näitus ei pretendeeri küll masside lemmikuks, kuid samas näitas suurt publikuhuvi juba avamisele kogunenud suur rahvahulk.

Pungis ongi meie juured
Ja mis seal salata, suur jagu tänaseid arvamusliidreid ja kultuurihuvilisi on kunagi kui mitte just kandnud peas harja ja revääril haaknõelu, siis vähemalt veetnud osakese noorusest Vennaskonna või JMKE kassette kuulates. Seega inimesi, kes näitusega samastuvad ja selle vastu huvi tunnevad, on päris palju.
Kuraator ei taotle teaduslikku ülevaadet pungi ajaloost. Ta ei käsitle punki kitsalt subkultuurilise nähtusena, pigem otsib ta pungilikku mõtlemist erinevatest ajastutest ja loomevaldkondadest.
Nii on näituse kaudu pungiks tembeldatud Leo Lapini ja Ando Keskküla kunagine klaverilõhkumisaktsioon kui ka Lapin „Aktsioon ENSV lipuga“ (1974). Samas kõrval näeme arvukalt kaasaegseid stencil'eid, kuulsaim neist Edward von Lõnguse „Sure koer!“, mille originaal asub Palamuse külapoe seinal.
Esitatud on näiteks dokumentatsioon Margus Tamme graafilise disaini projektist, kus ta tegi Coca-Cola visuaalist inspireeritud plakati Arvo Pärdile, ning sellega kaasnenud pahameeletormist. Kas Nuke Darker on autor ja kas teos (stencil papil) on siinkohal punk, või hoopis kujutatud motiiv - Kaur Kender ja tema „boring ass shit“ - ega seda täpselt ei oskagi öelda, nagu paljude muude teostegi puhul – punk võib siin olla nii autor, teostus, teema või vastukaja (näiteks miilitsa sekkumine Matti Miliuse purskkaevus suplemisse). Või mingi kombinatsioon nendest.
Laes ripuvad parteikampaaniast varastatud plakatid „Uhke Eesti üle“, klaaskupli all on kassimuumia, kuivkäimlas on Kiwa ;paranoia kirjastuse poolt spetsiaalselt välja antud peldikuraamat "Kolm isamaalist kõnet" (Anders Härm).

Muumia loosungiga ja taustal udune Anonymous Bohi koomiks. Foto: Billeneeve

Pungi ajalugu ja tänapäev
On teoseid, mis ongi tehtud pungiga suhestudes, näiteks Marco Laimre foto „Pistke persse oma haaknõelad“, mis kujutab haaknõela. Aga samas Kadi Estlandi horror-tikandid, mis kujutavad enesetappe ja vägistamisi, polnud algselt loodud mitte pungi, vaid hoopis feminismi konteksti.
Pungi alla on liigutatud ka Anonymous Bohi dokumentatsioon-koomiks autopurustamise performantsist, rühmituse Pink Punk kerjamisaktsiooni glamuursed fotod, praegu trendikas kunstirühm OPÜ Visible Solution ja palju muud, millel on kaudne seos pungiga kas siis hoiaku või retoorika poolest, puudub aga igasugune seos pungi kui subkultuuriga.

Täiesti olemas on ka ajalooline osa, dokumentatsioon 1980. aastatest ja selle tüüpilistest harjade ja nahktagidega punkaritest ning tähtsündmustest, nagu Niguliste põlemine (Peeter Laurits, Herkki Erich Merila). Ja tõsistele koduloouurijatele on vaatamiseks ka seinatäis pungi kuldaegade udustel fotodel seltskonnakroonikat, mis on trükitud liikuvate lintidena toimivatele bänneritele.
Kusagilt nurgast võib leida tollaste punkarite vanu maale, mis ei ole eriti pungid, sarnanedes pigem tüüpilistele kunstikooli õppetöödele.
Ühel või teisel kombel illustreerib see visuaalne anarhia aga siiski punki kui mõtlemist – kui vastandumist, kui eristumist, kui reeglite rikkumist.

Anarhia ruulib
Anarhism oli küll punkarite juhtmõte ja loosung, aga ega enamasti sellesse kontsepti väga sügavalt ei süvenetud. Kaasaegses anarhismikäsitluses on olulisteks momentideks kogukondlikkus ja kollektiivsus ühiskonnaelu korraldamisel. Seda põhimõtet hajutatud autorluse läbi ka punginäitus kannab – siin pole kunstnik staar, vaid osakene kaootilisest ja sõbralikust pungiperest, kes annab võrdsena teiste seas oma loomingulise panuse.
Osalejate (hajus, mittetäielik ja voolav. M.K.) nimekiri: Villu Tamme, Chungin, Defekt, Von Bomb, Freddy, Kadi Estland, Matti Moguči, Psaiko, Herkki Erich Merila, Albert Trapeež, Edward von Lõngus , Marco Laimre, Ülo Kiple, Hanno Soans, Peeter Laurits, Reginleif Trubetsky, Margus Tamm, Anonymous Boh, Mart Viljus, Gennadi S. Klein, Anders Härm, Marta Vaarik, Jaanus Kaasik, Leonhard Lapin, Marko Mägi, HIV, Pink Punk, Aare Kiis, Eero Tamm, Mati Ernits, Toomas Kuusing, Eva Miks-on Leena, Klyzh, Matti Milius, Saaremets, Visible Solutions, Joonas Vangonen, Jasper Zoova, NE!, Martiini, MKiis, Edy Remarque, Triin Tasuja, Fašist lendas üle, Aivo Tamm, Fabrique, Johannes Säre, Villem Valme, Raul Velbaum, Loll86.
Näitusega kaasnevad kontserdid, performance’id, screening’ud, loengud ja töötoad.

Ja ilmus ka Joonas Vangoneni ülevaade Eesti pungist pealkirjaga „Kisa ja oksendamine: punk ENSV-s“ (;paranoia publishing group ltd, 2014)

Voronja Galerii (Kesk 22, Varnja alevik, Tartumaa) on kindlatel aegadel avatud reedel, laupäeval ja pühapäeval - kl 11-17 ning teistel päevadel tuleb ette helistada 5564 7963 (Kaili).

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: