Maastik, mis laias tähenduses hõlmab kogu meid ümbritsevat keskkonda, on aidanud ja aitab tänapäevalgi luua arusaama ühisest minevikust. See võimaldab siduda ühte kogukondi – aga ka vastanduda "teistele" ning tekitada konflikte erinevate rühmade, ideoloogiate ja ajastute vahel. Siiski ei muutu maastik ajaloolise identiteedi kehastajaks kunagi iseenesest, vaid ainult tänu meie eneste aktiivsele sekkumisele. Maastike kujundamine ja kujutamine võimaldab eri aegadest pärinevaid ruumilisi kihistusi esile tõsta, taasluua või hoopis peita, iseloomustavad kogumikku TLÜ kirjastajad.

"Maastik avaneb mälumeele kaudu. Igas maastikus on seetõttu palju maastikke," täheldas Tartu Ülikooli semiootikaprofessor Kalevi Kull. "Elu loob ümbruse piiririkkuse, tundmatut äratuntavaks muutes. Piirid ühe ja teistsuguse, käidu ja käimata, ümbertehtu ja isekujuneva, endisaegse ja tulema mõeldu vahel on elanike rajatud. Maa saab koduks maastikutundmise kaudu. Maastikus oleme koos, sinna me mahume. Selles teaduses on Eestil väga väärt koht," lisas ta.

Kunstiakadeemia professor Krista Kodres märkis värske raamatu kohta, et loodus-, küla-, linna-, arhitektuuri-, filmi-, tööstus-, pärandi-, küber- ja teisi maastikke kogeme representatsioonidena, tähenduslike tervikutena ütlevad meile midagi. "Miks ja kuidas, see ongi käesoleva väga laiahaardelise kogumiku peateema," lisas ta.

Väärtussüsteem tuleneb kultuurist

Kordes selgitas, et "maastike" kujunemine ja kogemine on seotud aja ja kohaga, nii konkreetselt eksisteerivate sotsiaalsete suhete kui ka kultuurist tuleneva väärtussüsteemiga. "Maastike tähendused on seega ajas muutuvad, osa neist unustatakse, osa söövituvad mingil põhjusel püsivamalt kollektiivsesse mällu," sõnas Kodres. "Kogumikus keskendutaksegi tähistusprotsesside ja nende toime uurimisele."

"Maastik ja mälu" pakub esmakordselt sedavõrd laia ülevaate maastike ja mälu suhetest Eestis keskajast kuni tänapäevani, aidates ühtlasi kaardistada viise, kuidas varasemate ajastute pärandiloome on mõjutanud ka kaasaegseid ettekujutusi Eestile iseloomulikest maastikest. Huvilisele annab see lisaks hea sissejuhatuse maastiku ja ajaloomälu suhete tõlgendamise võimalustest eri teadusvaldkondades. Tuntud teadlaste kirjutisi koondavas raamatus kohtuvad ajaloolase ja arheoloogi, kunstiajaloolase ja semiootiku, antropoloogi ja etnograafi ning kultuurigeograafi vaatenurk maastiku, mälu ja pärandiloome suhetele.

Artiklites käsitletakse paljusid Eesti maastikulise pärandi võtmeteemasid: analüüsitakse eri ajastutel loodud arusaama “omast” ja “võõrast” keskkonnast, nii minevikku kui tulevikku suunatud ruumilisi utoopiad, aga ka erinevaid mälupaiku ning muinsuskaitse ja muuseumite rolli pärandi loojana. Vaatluse alla võetakse ka maastike kujutamise viiside mõju sellele, kuidas ja mida me ümbritsevas keskkonnas näeme ja hindame. Tähelepanu pälvib maastike kujutamine nii pildis kui sõnas: ajalookroonikates ja ajakirjanduses, teadustekstides ja ilukirjanduses, fotoalbumites ja filmis jne.

Kogumiku on koostanud ja toimetanud Linda Kaljundi ja Helen Sooväli-Sepping, autorid on Valter Lang, Marek Tamm, Ulrike Plath, Ants Hein, Kristina Jõekalda, Riin Magnus, Heiki Pärdi, Linda Kaljundi, Hannes Palang, Mariann Raisma, Helen Sooväli-Sepping, Anu Printsmann, Tiina Peil, Aet Annist, Marju Kõivupuu, Tarmo Jüristo ja Daniel Vaarik.