Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena? ({{commentsTotal}})

Aet Annist saates
Aet Annist saates "Globaalne eestlane"

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

2011.a. ilmus Aeda sulest esimene eestikeelne antropoloogiline uurimus Eesti ühiskonnast, milles keskendutatakse kahe Kagu-Eestis asuva sotsialismijärgse keskusküla kogukonnatunnetusele ning inimestevahelistele suhetele olukorras kus neid enam ühine töö ei seo.

Aet on töö tõttu pendeldanud Inglismaa ning Eesti vahet viimased 20 aastat. Lisaks eelmainitule on ta teinud uurimistööd ETF Mobilitase järeldoktorina, töötanud õppejõuna Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis, Tartu Ülikooli Õigusinstituudis ning sotsiaalteaduskonnas, Eesti Sisekaitseakadeemias.

Uurime, mis on sotsiaalantropoloogia ning kuidas mõtleb Aet olulistest küsimustest nagu:

Mida oleks tarvis teha et ühelt poolt mitte süvendada jõuetuse tunnet, mis võib viia ükskõiksuseni, ning teiselt poolt need hääled mida inimesed tõstavad, oleks konstruktiivsed?
Miks on oluline leida ühiseid ühiskondlikke eesmärke?
Kuidas on Eesti olnud seni egalitaarne ühiskond ning kuidas seda edasi arendada?
Kas sotsiaalteadused on osa Eesti avaliku ruumi mõtevahetusest?
Kuivõrd kliimamuutus või keskkonnaresursside hävitamine loob või lammutab või mõjutab koostoimimist?

Kuulake: 

Tsitaadid

“Sotsiaalantropoloogid ja ka kultuuriantropoloogid tegelevad sellega, kuidas inimene toimib ühiskonnaliikmena. Mida inimene ühiskonnana koos elades kogeb, kuidas ta probleeme lahendab, aga ka see, mis probleeme ta ise loob või tekitab ühiskonna liikmena nii iseendale kui ka teistele.”

“See on antropoloogia üks huvitavamaid ning väärtuslikumaid omadusi, et me jagame teiste elusid ja saame tänu sellele aru pealtnäha veidratest otsustest ja valikutest.”

“Osalt on see nähtus, mida peaks saama muuta või võiks püüda muuta sellega, et me väärtustame kõiki elusid, palju võrdsemalt kui me seda praegu teeme /…/ Igapäevane aktsepteerimine ja tunnustus, et erinevad huvid ja erinevad elud on kõik ühtemoodi väärtuslikud.”

“Oluline on leida mingid ühiselt jagatud eesmärgid, mis kõigile midagi loevad. Neid asju ei olegi nii palju. Uus põlvkond jõuab selleni palju kiiremini, mulle tundub.”

“Uus põlvkond näitab, et, see ühine meid kõiki ühendav, ühine eesmärk on looduskeskkonna hoidmine. Ja see loob ka need punktid, mis ületavad füüsilisi piire.”

„Me suudame nõnda vähest tüüpi andeid ära tunda ühiskonnas… ja kui me määrame kellegi ükskõiksusesse, sest temas ei avaldu juba kasvõi lapsena mingeid andeid, mida mingil hetkel väärtustatakse, siis see on palju suurem ressursside raiskamine kui miski muu.“

“Temaatiliselt on mind üha enam hakanud mõjutama kliimamuutuse ja keskkonna ja kogukonna teemade seos. Kuivõrd kliimamuutus või keskkonnaresursside hävitamine loob või lammutab või mõjutab koostoimimist.”

“Eesti on olnud suhteliselt võrdne ühiskond seni. Üks oluline osa meie võrdsusest on väljendunud meie teatud edupunktides. PISA testide kõrged positsioonid on seotud sellega, et Eesti ühiskond on suhteliselt võrdne, meil ei ole niisuguseid meeletuid erinevusi, mis tõmbavad selle keskmise alla, nagu näiteks Inglismaal ja ka Ameerikas.”

“Peaksime mõtlema, kuidas ikkagi kõigile ülejäänutele kinnitada, et nad on väärtuslikud. Mitte kuidas üksikud eestlased on edukad, vaid et me oleksime ühiskonnana rahvusvahelises konkurentsis ja jõuaksime samadele positsioonidele, kus on Skandinaavia riigid või kasvõi Costa Rica. Rahvusvaheline konkurents õnneindeksis võiks olla see, mille pärast rohkem muretseme.”

Raamatud

The Myth of Sisyphus / Sisyphose müüt” – Albert Camus
Casual Vacancy” – J.K.Rowling
Nutt ja jonnihood” – Aletha Salter
The Gift / Kink” – Marcel Mauss

Podcasti taustamuusika
Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

Lugege ja kuulake veel: Memokraat.ee

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Memokraat.ee



FILM
TEATER
"Unistajad"

Kaja Kann: miks peegel kella ei näita?

2.–4. XI 2017 toimus Tallinnas viies Eesti etenduskunstide showcase draamamaa.weekend, mis on suunatud välismaistele teatriprofessionaalidele, festivalikuraatoritele ja teatrijuhtidele. Festivali organiseerib Eesti Teatri Agentuur koostöös osalevate teatritega.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: