Tallinna Ülikooli kirjastuselt ilmus sajas raamat ({{commentsTotal}})

{{1453717221000 | amCalendar}}

2010. aastast teaduskirjastusena tegutsev Tallinna Ülikooli Kirjastus jõudis sajanda väljaandeni. Sel puhul avaldas kirjastus harukordse teose Juri Lotmani autoportreedest, mida koostaja Tatjana Kuzovkinal õnnestus arhiividest ja erakogudest kokku koguda 169.

Raamat on läbini värviline ning iga pildi kõrval on lühike kommentaar paralleelselt eesti, inglise ja vene keeles. Seni ainsa kirjastuse väljaandena on juubeliteos kõvakaaneline.

"Juri Lotmani autoportreed" on teadlase enda poolt joonistatud elulugu. Raamat algab 1940nda aasta autoportreega, kus Lotman on 18-aastane noormees Gruusia sõjaväes ja raamatu viimane joonistus on tehtud haiglas, surivoodil 1993. aastal. Vahepealne osa kujutab nii ülikooliaega, karjääri teadlasena kui ka pereelu.

Tallinna Ülikooli kirjastuse peatoimetaja Rebekka Lotman tõdes "Aktuaalsele kaameral", et raamatus on portreid, mis toovad välja argielu absurdsust. "Nende seas näiteks kiri 9-aastale pojale Mišale "Ootan sinult kirja, selle asemel saan teateid aina sinu kahtedest" või siis ka irooniline portree mitte ainult iseendast, vaid ka perekonnast kui laiendatud minast, kus tema abikaasa kannab risti, hõiab õlal oma lapsi ja kõik see koorem omakorda on Juri Lotmani turjal."

Rebekka Lotman lisab, et teos on kõnekas, kuna sealt tulevad hästi välja Juri Lotmanile väga iseloomulikud jooned - eneseiroonia, vaimukus ja võime säilitada rõõm ka kõige raskemates oludes. Tartu Ülikooli kultuurisemiootika professori Peeter Toropi sõnul on Lotmani autoportreede raamat kui kronoloogiline unikaalne pildijada.

"See lugu on tõlgendatav mitmeti. Üks võimalik tõlgendus on see, et Lotman, kes elas ühelt poolt justkui üdillist elu Nõukogude Liidu Euroopa osas, oli Eestis rahul," ütles TartU Ülikooli kultuurisemiootika professor. "Teiselt poolt oli ta ka represseeritud, tema kodus tehti läbiotsimine ning ta oli ülikoolis pidevalt surve all - ta polnud päris vaba inimene." Torop leidis, et karikatuurid kompenseerivad seda mittevabadust ja võimaldavad ironiseerida kõigi seikade üle, mis olid ka ahistavad.

Toropi sõnul võib Lotmani autoportreesid alati võtta väga mitmetähenduslikult. Näitena toob ta pildi, kus Lotman lamab, kõhus on pudel kirjaga "avage pärast minu surma" - mis ta sellega mõtles? Kes seda teab.

 

"Selles huvitavas raamatus avaldatud vaimukad autoportreelised joonistused näitavad kuulsa teadlase veel ühte külge – humoristlikku eneseirooniat," märkis teose kohta kunstnik Jüri Arrak. "Mõnel juhul on need joonistused nagu sõnade asendajad ja samas ka mõtte esiletoomiseks vajalikud, lisades tekstidele täiendavat särtsu!"

Saja Tallinna Ülikooli kirjastuses ilmunud raamatu hulka mahuvad teosed kolmeteistkümnest sarjast. Algupäraseid teoseid on ilmunud 43, sealhulgas 15 monograafiat ning ülejäänu moodustavad teaduslikud kogumikud ja esseistika.

Algupärandeid on ilmunud eesti (18), vene (12), inglise (11) ning ka itaalia keeles (1) ning üks teos kolmes keeles.

Valdkonniti on algupäraste teoste seas ülekaalus humanitaarteaduslikud uurimused, mida on avaldatud sarjas Acta Humaniora. Siia kuuluvad nii semiootika-alased, kirjandusteaduslikud, ajalooteaduslikud kui ka filosoofilised käsitlused. Nt avaldas TLÜ Kirjastus mullu kaks eestikeelset filosoofilist monograafiat: Leo Luksi nihilismi-uurimuse ning Margus Oti teose "Vägi".

Olulised on ka sotsiaalteaduslikud väljaanded sarjas Acta Socialia, nii on ka esimene eestikeelne antropoloogiline monograafia, Aet Annisti "Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas" näinud trükivalgust kirjastuse Socialia sarjas, samuti on tähelepanu pälvinud kogumikud subkultuuridest ja ökokogukondadest. Sarjas Acta Artes on muuhulgas ilmunud Krista Kodrese kunstiajalooline uurimus "Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal", mille eest autor pälvis mulle riikliku teaduspreemia. Kirjastus on võtnud sihiks laiendada haaret ning 2015. aastal avati loodus- ja reaalteaduslik sari Acta Realia et Naturalia, mille esimeseks väljaandeks sai prof. Ülo Ugaste uurimus tahkiste difusioonist.

TLÜ kirjastuse väljaannetest leiab tõlkeid 17 keelest: inglise (15), prantsuse (10), saksa (7), klassikalisest jaapani (4), itaalia (2) klassikalisest hiina (2), sanskriti (2), vanaegiptuse (2), ladina (2), vene (1), norra (1), soome (1), akkadi (1), araabia (1), aramea ja kreeka (1) ning korea keelest (1).

Siingi on valdkondadest kõige paremini esindatud humanitaarteaduslikud väljaanded: sari Bibliotheca Controversiarum vahendab eeskätt 20. ja 21. sajandi poleemilisi tekste, 17 selles sarjas ilmunud teose seas on eesti lugejateni toodud nt mõjukate prantsuse mõtlejate François Lyotard’i, Bruno Latouri, Guy Debord’i, Emmanuel Levinasi, Claude Lévi-Straussi, Marc Augé, Jacques Derrida, François Jullieni loomingut, aga ka nt Carlo Ginzburgi ja Leonidas Donskise esseid jm.

2015. aastal sai hoo sisse antropoloogiliste võtmetekstide sari Bibliotheca Antropologica, mis on osutunud lugejate seas populaarseks, eriti Jonas Frykmani ja Orvar Löfgreni "Kultuurne inimene”, aga ka Mary Douglase "Puhtus ja oht" ja Marcel Maussi "Essee kingist".

Aasia klassikalistele tekstidele pühendatud Bibliotheca Asiaticas on trükivalgust näinud 14 teost, viimaste seas esimene sanskriti keelest vahendatud jooga alustekst, Patañjali "Yogasūtra", islami tähtteos, Usāmah bin Munqidhi "Õpetlike näidete raamat" ja jaapani keelest tõlgitud Ueda Akinari õudusjutud.

Keskaja kirjandusele pühendatud sarjas Bibliotheca Mediaevalis on ilmunud juba kaks Dante Alighieri teost, "Uus elu" ja "Põrgu"; viimasele on peatselt oodata järge "Purgatooriumi" näo. Klassikalisele kirjandusele keskendunud Bibliotheca Antiquas on avaldatud Gaius Sallustius Crispuse "Catilina vandenõu" ja Gilgameši eepos, peagi lisandub Titus Liviuse "Rooma rajamisest alates".

Sarjas Bibliotheca Lotmaniana, mis annab koostöös Eesti Semiootikavaramuga välja Juri Lotmani arhiividest pärit materjale, on lisaks juba mainitud kirjastuse juubeliväljaandele ilmunud Juri Lotmani kirjavahetused Boriss Uspenski ja Boriss Jegoroviga, samuti postuumselt Juri Lotmani uurimus "Kultuuri ennustamatud mehhanismid".

Kõrgkooliõpikute ja valdkondlike alustekstide sarjas Gigantum Humeris on tänaseks ilmunud 18 teost, sealhulgas mullune kirjastuse menuk "Keharaskusega jõutreeningu anatoomia", mis jätkab varem siin avaldatud "Spordivigastuste", "Jooksuanatoomia" ja "Jalgrattasõiduanatoomia" mõttelist rida. Siingi sarjas nägi mullu trükivalgust esimene loodusteaduslik teos: Albert Einsteini artiklite kogumik.

Lisaks on Gigantum Humerises avaldatud kaks originaalteost: Rein Raua "Mis on on kultuur?", mis on muuhulgas läbi aegade kirjastuse enimmüünud raamat, ning Marek Tamme koostatud "Humanitaarteaduste metodoloogia". Sarjas on ilmunud kunstiteaduslikud käsiraamatud (ikonograafiast ja pilditeadusest), valdkondade ülene Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika", kirjandusteaduslikud vene vormikoolkonna tekstide kogumik (koostaja Märt Väljataga) ning Lakoffi ja Johnsoni "Metafoorid, mille järgi me elame" jne.

Tallinna Ülikooli kirjastus annab välja kahte ajakirja – koostöös Sõjaajaloo Muuseumiga sõjaajaloo aastaraamatut ning Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudiga venekeelset filoloogilist ajakirja Slavica Revalensia.

Tallinna Ülikooli Kirjastuse juures tegutseb 15 kolleegiumi, kuhu kuulub 119 õpetlast kahekümne kahest ülikoolist üle maailma. Nagu akadeemilistes kirjastustes rahvusvaheliselt tavaks, peavad ka Tallinna Ülikooli Kirjastuse kõik väljaanded läbima positiivselt eelretsensenseerimise protseduuri, lõplikult lubab raamatu trükki sarja kolleegium. Kirjastuse tööd koordineerib üldkolleegium prof. Marek Tamme juhtimisel, peatoimetaja on Rebekka Lotman.

Toimetaja: Valner Valme/Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: