Tartu Kunstimuuseumis avaneb Malle Leisi ülevaatenäitus ({{commentsTotal}})

{{1416822799000 | amCalendar}}
Malle Leis
Malle Leis Autor/allikas: PM/Scanpix

Tartu Kunstimuuseumi selle aasta suursündmuseks on Malle Leisi ülevaatenäitus „Kollane suvi”.

Malle Leis, eesti kunsti grand old lady, tuli siinsele kunstimaastikule 1960. aastatel. Leis ütles lahti meie varasemale kunstile omasest illusoorse õhu ja valguse abil loodud pildiruumist ning ehitas popkunstile iseloomulike puhaste lokaaltoonidega oma tasapinnalise maaliruumi, kommenteerib Tartu Kunstimuuseum.

Leis alustas kunstiõpinguid 1958. aastal Tartu Kunstikoolis ja lõpetas 1968 ENSV Riikliku Kunstiinstituudi lavakujunduse erialal. Tõnis Vindi loodud loomingulise ühenduse ANK ’64 liikmena kuulus ta kunstnike põlvkonda, keda iseloomustas idealistlik ja otsinguline vaim. Leisi 1960ndate töödes näeb ajastule iseloomulikku abstraktsionismi ja kollaaži kasutust, kuid neis on juba ka ära tuntavaid reaalelu objekte – lilli, sipelgaid, liblikaid, vikerkaari.

1970. aastate hakul tulevad Leisi maalidesse „Noored inimesed”, „Tüdrukud”, „Mehed”, „Mees mere ääres” impersonaalsed inimesed. Neis Leisi tardunud oleku ja suletud ilmega tegelastes on hilisemad kunstikäsitlejad tajunud ajastuomast eksistentsialistlikku ängi. Samasse aega kuulub aga ka üks Leisi populaarsemaid maale „Punased hobused”, mis siiani toidab müüti Leisist kui igavesest lillelapsest.

Nimetud noored inimesed Leisi maalidel said peatselt endale nime, olles esialgu küll lihtsalt Leili, Milvi või Ele. 1978. aastal valmis aga esimene konkreetse määratlusega töö „Näitlejanna Kersti Kreismanni portree”, millele järgnes ridamisi teistegi eesti kunstnike ja kultuuritegelaste portreesid: Irja Kändler, Mari Saat, Boris Bernstein, Evi Pihlak, Raul Meel jt.

Kunstniku firmamärgiks kujunesid aga nende tavalisest kontekstist välja tõstetud suured värvikirevad lilleõied. Lilled-taimed on Leisi loomingus kogu aeg olemas olnud, olgu need siis maalidel, akvarellis või serigraafiates, nad elavad tema piltidel vitaalset elu, kohati suisa vitaalsemat kui inimesed.

Näitus avatakse neljapäeval, 27. novembril kell 17 Tartu Kunstimuuseumis, ning jääb lahti 1. märtsini 2015.

Näitusega kaasneb raamat, kus artiklid Katrin Kivimaalt ja Bojana Pejićilt, kujundus Tiit Jürnalt.

Näituse tööd pärinevad Eesti, Tartu ja Viinistu kunstimuuseumist, erakogudest ja Malle Leisilt. Näituse kujundas Tiit Jürna. Täname toetuse eest Eesti Kultuurkapitali.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: