Kopenhaageni Ülikooli emeriitprofessor Jesper Hoffmeyer pidas 4. detsembril, kell 16 avaliku loengu “Biosemiotics: Bridging the science-humanities gap” ning esitles raamatut biosemiootikast. Loeng on inglise keeles ja toimub Tallinna Ülikooli Astra maja (Narva mnt 29) ruumis A121 loengusarja Studia Generalia raames.

Loengu järel, algusega 17.30 esitleb autor oma raamatu "Biosemiootika: Uurimus elu märkidest ja märkide elust" eestikeelset väljaannet. Raamat ilmub Tallinna Ülikooli Kirjastuse sarjas Gigantum Humeris, selle on inglise keelest tõlkinud Ehte Puhang, toimetanud Margus Ott ja Liisi Rünkla ning saatesõnaga varustanud Kalevi Kull.

Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust" on haaravalt kirjutatud raamat, mis on rohkem kui õpik. See on originaalne teos, mis lõhub nii käibetõdesid kui distsipliinidevahelisi barjääre. Raamatu üheks juhtmotiiviks on, et elu ei ole lihtsalt üks fenomen, mis tekib keskkonnas, vaid tal on mängida tähtis roll looduse pideva kujundamise protsessis. Tegu on esimese biosemiootikat põhjalikult tutvustava raamatuga eesti keeles. See on soovitatav lugemisvara bioloogia ja humanitaaralade üliõpilastele, aga ka teistele, keda huvitavad elu ja kultuur.

Taanlane Jesper Hoffmeyer on semiootilise bioloogia tippteadlasi maailmas. Tema koduülikooliks on Kopenhaageni Ülikool, mille molekulaarbioloogia instituudis on ta töötanud nii eksperimentaatori kui teoreetikuna. Avastanud semiootilise lähenemise võimalused elu mõistmisel, kujunes ta 1990ndate alul biosemiootika üheks liidriks ja on jäänud selleks tänini. Ta on Rahvusvahelise Biosemiootika Seltsi president ning kirjastuse Springer raamatuseeria Biosemiotics toimetaja. Ta on avaldanud 11 raamatut taani keeles ning praeguseks kaks inglise keeles. Peale biosemiootika on neis teaduskirjaniku kogemustega autori nauditaval moel juttu eluteaduse paljudest seostest kultuuris.

Loeng toimub Kultuuriteooria tippkeskuse toel, raamatu väljaandmist on toetanud Seto Kultuuri Fond.