Vene-Saksa- Läti-Tšehhi ja Põhja-Korea ühistööna valminud film viib vaataja tänapäeva Põhja-Koreasse, totalitaarrežiimi kujundatud ühiskonda, kus aastakümneid kestnud vägivald on katkestanud kultuurilise järjepidevuse ja inimesed on taandatud piltlikult biorobotiteks.

Režissöör Vitali Manski toob välja, et talle näib, et nõukogude minevik ei olnud küll ilus, kuid oli mahukam ja rikkam just vaimselt. "Vaimses plaanis oli Nõukogude Liidus olemas vastuseis, ka kultuuriline. Põhja-Koreas on seevastu absoluutne alluvus võimule, võimu jumaldamine, mida polnud Nõukogude Liidus mitte kunagi."

Manski esialgne soov oli jäädvustada aastat ühe sealse koolitüdruku elust. Põhja-Korea režiim kaaperdas aga filmiprojekti, kirjutas seda ümber ega lubanud kineastil ka plaanitud võtteid lõpetada. Siiski loeb Manski lõpptulemust enda filmiks ja enda valuks, mis teoses ka peegeldub. Sealse režiimi kokkukukkumist ta ei usu.

"Minu isiklikul hinnangul kestab see süsteem veel aastakümneid, sest kui isegi eeldada, et mingisugusel teadmata viisil kaovad need kolm riigijuhti, siis sealne elukorraldus sünnitab neljanda," tõdeb Manski.