Igal raamatul on oma tempo ja selle raamatu tempo on aeglane. Peab kannatust olema ja rahulikult võtma. Nagu Uku Masing ise ütleb "Jumala uksest läbi minnes ei leia inimene midagi "huvitavalt põnevat", vaid rahu, mille põnevus on hoopis huvitavam. Sest ta teeb inimese tänulikuks."

Raamatupoodides on praegu kõige populaarsemad värvimisraamatud, täiskasvanud inimesed võtavad aja maha, et veeta tunde detailiderohkeid mandalaid värvides. See kirjavahetus mõjub sarnaselt. Võtta 2016. aastal lahti kahe teoloogi 1962.-1985. aastal aset leidnud kirjavahetus on juba omaette teraapia ja umbes sama kontrastne samm kiirest argipäevast välja kui värviraamatute värvimine. Aeg jääb justkui seisma.

Mehed räägivad nii tööst, Uue testamendi tõlkimisest, filosoofiast kui ka argipäevast. Kohati väga spetsiifiline ja taustateadmisi nõudev arutelu vahetub isikliku avanemisega ja niivõrd argisega nagu kartulite võtmine või toataimede olukord.

Tervis ei jää samuti puutumata. Tavaliste külmetuste ja muu hädade vahelt, mis 20. aasta jooksul ikka ette võib tulla, torkab silma Masingu eluisu hääbumine. Samal ajal kui Toomas Paul maadleb matuste, nekroloogide kirjutamisega ja tõdeb, et pole surmaga harjunud, sest sellega ei saagi kunagi harjuda, annab Masing üha enam mõista, et surm pole kaugel.

Aeg küll justkui seisaks, aga on näha, kuidas positsioonid võrdsustuvad. Kui alguses on tugevalt tunda Toomas Pauli alandlikkust niivõrd suure ja austet eeskuju nagu Uku Masingu ees, siis ajapikku rollid võrdsustuvad ning mehed pakuvad üksteisele tuge. Austus, tõsi, jääb alles.

Kui tavaliselt on raamatuks köidetud kirjavahetused sisutihedad, et keegi kolmas tahaks üldse pilgu peale visata. Näiteks võib tuua Viivi Luige ja Hedi Rosma kirjavahetusest sündinud teose "Mina olen raamat", mis koosnebki ainult kulla väärtusega tsitaatidest. Siis "Usalda ennast" eeldab süvenemist ning noppeid mida endaga kaasa võtta on märksa vähem.

Nagu inimestel on kombeks tutvumiskuulutustesse lisada, võiks ka selle raamatu kohta öelda, et "seiklejatel mitte tülitada". Suure tõenäosusega jääb see lihtsalt igavaks. Aga varem mainitud teraapilistel põhjustel võiks aeg-ajalt kasvõi korraks kätte võtta ja mõni kiri lugeda.

See on südamlik ja armas lugu sõprusest minevikus, kus aeg kulges aeglasemalt.