Arvustus. Moodymann segas meile koduseti ({{commentsTotal}})

Moodymann
Moodymann Autor/allikas: promo

Uus plaat
Moodymann
"DJ Kicks " (!K7)
7/10

"What happened to Gary Cooper? The strong, silent type," küsib Anthony Soprano retooriliselt oma psühhiaatrilt, pettunud, et kõik peavad rääkima oma tunnetest ja teised peavad kuulama. Kui Gary Cooperile oleks keegi õpetanud oma tunnetega suhestuma, ei oleks võimalik teda vaikima sundida, ta räägiks meid surnuks, arvab Tony.

Enter Moodymann, Detroiti silent type, sügavama house'i produtsent, kes pikka kommunikeeris oma mõtteid vaid plaadikaantel, intervjuusid ei andnud, eriti ei esinenud ja kui esines, siis mingi lina taga, et nägu poleks näha. (Nii ka Eestis Mutant Discol - VV). "Let the music do the talking" oli vast kavatsus ja see toimis. Hiljem tulid ka intervjuud ja kõik muu, isegi tasuta allalaetav EP, muusika võib-olla läks veidi keskpõranda poole, kuid on jäänud ikkagi rikkalikuks kuulamiseks.

Nüüd siis tema "Dj Kicks", plaadifirma !K7 DJ-miks, 1995. aastast ilmuv CD-seeria, mis tehtud kodus kuulamiseks. Kõik algab sellisest soulist, mida ta ise sämplib, see töötab nagu metronoom või kellapomm, aga keegi erinevalt sarjadest või filmidest seda viimasel hetkel kahjutuks tegema ei tule, taamal glasuurina vahel gospelkoor, edasi mõtlikum soul (Cody ChesnuTTi "Serve This Royalty") ja Jazzmatazzi stiilis jazzine mõnus hiphop (Dopehead, "Guttah Guttah"), edasi Fly-Lo stiilis elektroonikat (Jitwam "Keepyourbusinesstoyourself"), daftpunkiliku roboti häälega blaxploitation filmimuusika ja sinisilmsouli mash-up (Talc "Robot's Return" edit), samas rütmis ja aeglase minekuga jõuame suurepärase Jai Pauli "BTSTU"-ni ja Flying Lotuseni ("Tea Leaf Dancers" feat. Andreya Triana), tempo tõuseb broken beat'i-laadse musaga (Julien Dyne "Stained Glass Fresh Frozen") ja igava lo-fi-kommertspopiga (Little Boots "Come Home"), tinglikult see esimene aeglasem osa miksist saab siin läbi ja kõik on seni olnud ääretult korras, küps ja kena.

Teine poolaeg on rütmilisem. Kiirem osa algab paljutõotavalt vana hea Moodymanni viisil (Andrési "El Ritmo De Mi Gente"), siis läheb asi tantsulikumaks-meloodilisemaks disco-boogie abil: The Fort Knox Five. Mustafa Akbari "Uptown Tricks" (Rodney Hunter Remix) tõstab tempot, siis jõuame läbi külma naisvokaalidega funki (Big Muff ja "My Funny Valentine") kõleda kontori house´i kojani, kus emotsioonid on tasalülitatud. Hakkab igav. Kui see oleks Moodymanni set Von Krahlis, siis oleks õige aeg minna leti äärde või Stella live´i vaatama. See on tantsumuusika mõistusele, mitte hingele, selline steriilne.

Kokkuvõtteks, täitsa kuulatav Dj Kicks, esimene pool palju parem, Moodymann on diplomaatiliselt öeldes praktilisemaks muutunud. Aga "what you gonn do?"* ütleks selle kohta Tony ja tal oleks loomulikult õigus.

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: