Tatjana Kosmõnina: kahjuks meil on kaks Eestit, mis ei puutu omavahel kokku ({{commentsTotal}})

27. aprillil esietendub Tallinna Linnateatri ja Vene teatri koostöös "Teisest silmapilgust", mis lahkab eesti ja vene kogukonna viletsaid või olematuid suhteid. "OPile" rääkisid lavastuse tagamaadest ja oma arvamustest sel teemal lavastaja Mari-Liis Lill ja näitleja Tatjana Kosmõnina.

Tatjana Kosmõnina sõnul on meil kaks Eestit ja need kaks Eestit ei puutu teineteisega absoluutselt kokku. "Me elame paralleelmaailmades," nentis Kosmõnina "OPis". "Me ei tea teineteisest mitte midagi, sellest on väga kahju. Meil on teised peod, teised hirmud, teised lootused. Teine keel, erinevad ajalehed, erinev televisioon, erinevad filmid, erinevad staarid. Nagu Marss ja Veenus."

Kosmõnina nentis, et kuigi lavastus on lähendanud tema ja ta kolleegide ning eesti näitlejate-lavastajate suhteid, ei usu ta, et tavaline vene inimene tuleb lavastust vaatama. "Minu ema tuleb muidugi, aga minu ema naaber, ma ei usu, et tuleb. Kahjuks. Ma ei tea,kui palju aega on veel vaja, et see olukord kuidagi muutuks."

Mari-Liis Lill ütles, et lavastus sündis sellest, et nad Paavo Piigiga avastasid, et neil ei ole mitte ühtegi vene sõpra. "Ja siis me hakkasime analüüsima, miks see niimoodi on. Elades Tallinnas. Ja sealt edasi muutus see üldisemaks küsimuseks, miks nii on, et me tihti elame täiesti paralleelmaailmades," lausus Lill.

"Me ju tihti käsitleme vene elanikkonda, esiteks, sellise ühtse grupina: vene elanikkond arvab nii, tahab selliseid asju. Ja teine asi on see, et me tihti võtame sellise lasteaiakasvataja rolli ehk siis: vene elanikkond kui objekt, nemad kui probleem. Et meie nüüd tuleme ja hakkame lahendama. Tegelikult, olgem ausad, nagu te ka siin nägite, (Eesti venelased on) täitsa lihast ja luust inimesed oma tahtmiste-arvamustega, kellele tuleb lihtsalt silma vaadata, võib-olla vahel küsida: aga mida sina tahad? Mitte, et mina tulen parandan sind ära."

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: