"Juubeliaasta" on uus olmekirjanduse tippsündmus ja -teos - põhjalik sissevaade elava legendi igapäevasesse professionaalsesse ellu – kuidas valmib teos? kuidas kujuneb näitus? kuidas valmib saade? kust tuleb raha? kus lõppeb pidu? Raamatus on ka autori 166 illustratsiooni, mis oma lakoonilisuses toetavad argise ja igapäevase ehedust.

Mäetamme käsikiri järgib talle omast tekstuaalset ja pildilist narratiivi, asetudes uusolme kategooriasse. Mäetamm on olukirjelduse kui žanri kontseptuaalse järjekindlusega omaks võtnud. Tulemuseks on kunstiväärtuslik dokumentaalne jutustus, kus isiklik saab üldiseks, kus igapäevane ja olmeline muutub kogemuslikult väärtuslikuks eluläheduse poeetikaks. Ta muudab oma vaatenurga rakurssi asjale niivõrd palju, et muutub ise vaatlusaluseks, kuid mitte päris.

Lugu ei jutusta enam autor, vaid seda teeb tegelane, kelle on samas loonud autor. Sellises kontseptsioonis väljendub hästi tautoloogiline arusaam autorist – autor ei ole kirjutaja, kirjutaja ei ole autor, keel (ega ka tekst) ei ole instrument, vaid struktuur, sunnitud substants ning reaalsus on selle eeltekst - niisiis ei saa ta kunagi kirjeldada maailma.

Marko Mäetamm on üks rahvusvaheliselt tuntumaid eesti kunstnikke, kes oma teostes tihti teksti kasutab. Enne "Juubeliaastat" on ta avaldanud seitse raamatut, sealhulgas "Verised majad" ning John Smithi nime all "Marko und Kaido". Raamatu toimetaja on Maia Tammjärv ning kujundaja Tuuli Aule.