Täna esietendub Ugala teatri suvelavastus "Kõrboja perenaine" ({{commentsTotal}})

Täna esietendub Ugala teatri suvelavastus "Kõrboja perenaine", mille Anton Hansen Tammsaare romaani "Kõrboja peremees" järgi dramatiseeris Urmas Lennuk ja lavastas Vallo Kirs. Etendust mängitakse juulis ja augustis Tammsaare muuseumis Vargamäel.

Nii nagu Tammsaare romaanis "Kõrboja peremees", ei saa ka Vargamäe etenduses Kõrboja perenaine Anna, eestööline Mikk, teenijatüdruk Eevi ja Katku noorperemees Villu tunda vastuarmastust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõrboja Anna osatäitja Kadri Lepp sõnul püüdis ta üles leida seda naist, kes armastab hingepõhjast. "Ma arvan, et ma kuskilt midagi välja urgitsesin," naeris näitleja.

Ott Aardami sõnul on aga tema kehastatud Katku Villu väga vastuoluline ja sügav karakter. "Sellise materjaliga kokku puutuda on iga näitleja jaoks väga arendav ja huvitav."

Kuigi etendus on väga kurva lõpuga, annab lavastaja Vallo Kirs sellele ometi lõbus-kerge ent mitte kerglase alatooni ning peaosalistele võimaluse näitlejana üllatada ja särada.

"Loo kvintessents ongi ikkagi see, et elu läheb edasi kõige kiuste. Ja ei ole paremaid ega halvemaid aegu, on hetk milles viibime praegu," ütles lavastaja Vallo Kirs.

Ebaharilik on ehk see, et kõik 15 etendust said juba enne esietendust välja müüdud. Ainus tänavune lisaetendus tuleb 21. augustil, kuid "Kõrboja perenaist" mängitakse ka järgmise suve kümnel augustiõhtul.

Toimetaja: Jaanika Valk



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: