Vabaõhuseminar uurib kohaspetsiifikat Amandus Adamsoni loomingus

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Amandus Adamsoni “Muhu kalur” Autor/allikas: Eesti Ajaloomuuseum

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis toimub reedel, 29. juulil algusega kell 11 vabaõhuseminar, mis keskendub kohaspetsiifikale Amandus Adamsoni ja tänaste noorte kunstnike loomingus.

Seminari fookuses on Amandus Adamsoni side Paldiskiga ja piirkonna lähiümbrusega, sajandivahetusel Eestis veedetud suved ning 1918. aastal jäädavalt Peterburist Paldiskisse kolimine.

Kunstiajaloo kontekstis lubab antud teemapüstitus vaadata nii-öelda "kohaspetsiifilist mõju kunstniku loomingule" ning küsida, kas ja mil moel saab mõjutustest rääkida kunstniku puhul, kes oli kunstnikuks kujunenud väga kindlate akadeemilise kunsti reeglite raamistikus. Teine huvitav aspekt, mida antud teema raames saab välja tuua, on küsimus, millises suunas liikusid samal ajal Adamsoni eakaaslased ja nooremad eesti kunstnikud ning kuidas Adamsoni looming selle üldpildiga haakub.

Kunstiteadlastest esinevad seminaril Mai Levin, Reet Varblane ja Merle Tank. Lisaks saavad sõna noored kunstnikud Kristin Reiman, Kirke Kangro ja Rait Rosin, kes räägivad kohaspetsiifilistest mõjudest oma loomingu näitel. Keskne märksõna on materjal - materjali poolt pakutavad võimalused ning meie ootused materjali suhtes.

Materjali uurimise teistsugust lähenemist esindab Muinsuskaitseameti läbi viidud Russalka monumendi uuring, millest tuleb rääkima Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor Linda Lainvoo.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: