Peeter Helme: geenius jääb geeniuseks ka perverdina ({{commentsTotal}})

Mozart oli ilmselgelt paadunud pervert, ütleb Helme.
Mozart oli ilmselgelt paadunud pervert, ütleb Helme. Autor/allikas: Scanpix

Sain hiljuti teada ühe huvitava asja. Muusikateadlaste hulgas on järgnev vist tuntud, aga laiemalt mitte eriti. Nimelt on säilinud patakas Wolfgang Amadeus Mozarti kirju oma nõole Maria Anna Thekla Mozartile, kellesse kuulus helilooja oli noorena armunud.

Neis kirjades räägib noor Wolfgang Amadeus oma elust helilooja ja muusikuna, aga mitte ainult. Ta räägib ka muust. Täpsemalt keskendub ta detailse kirega oma seedetrakti tegevusele ja selle toodangule.

Olgem ausad – Mozarti huvi selle kõige vastu on üheselt seksuaalne. Ta kirjeldab seda, mis temaga toimub ja teeb noorele Maria Anna Theklale ehk Bäsle'le, nagu ta oma nõbu nimetab, ettepanekuid ühisteks tegevusteks.

Seda, kas need ka kunagi teostusid, ma ei tea. Ega pea seda ka oluliseks. Oluliseks pean hoopis sellise perverssuse kaudu avalduvat inimlikkust. Sest ega ma Mozartist kui inimesest suurt midagi tea. Jah, kunagi nägin "Amadeuse" ära, aga eriti midagi meeles pole ja nii ongi Mozart minu jaoks vaid nimi paberil. Ta on "Türgi marsi" ja "Võluflöödi" autor. Muud midagi.

Ja nüüd siis selline kummaline teave! Ah jaa – kellel huvi on ja kes viitsib end läbi murda Mozarti jubedast austria murrakust ja võimatust kirjaviisist, siis need kirjad on Wikisource'is täiesti vabalt kättesaadavad.

Mida on sellisest lektüürist õppida? Eks ikka seda ühte ja ainsat asja, mida kirjandus ka üldisemas mõttes meile õpetab – et inimesed on kõik omamoodi defektsed, vigased, kummalised, nõrgad. Meil kõigil on mingid tahud, mida me vahest avalikkusele ei näita, kuid mis meis ometi olemas on, tahame seda või ei. Selle taustal tundub alati imelik, kui mõni avaliku elu tegelane lööb rinna kummi ja teatab, et tal pahesid pole.

Näiteks, kas keegi mäletab veel eelmisi Ameerika presidendivalimisi? Mulle on neist meelde jäänud üks jabur – ja minu meelest ka piinlik – infokild. Nimelt teatas toonane vabariiklaste kandidaat Mitt Romney, et peab oma suurimaks paheks kohvi joomist. Ahah. Selge. Muidu seega täiuslik mees, aga lubab endale vahel tassi kohvi, mida mormoonid, kelle hulka ta kuulub, patustamiseks peavad.

Või näiteks teatas septembri alguses Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid (kindlasti tubli mees, ma üldse ei kahtle selles ega ürita ka tema tegevust ametipostil kuidagi halvustada), et ta juba kümme aastat ei joo ega otsi ka purjus inimeste seltsi. Hea küll. Täiesti usun seda.

Aga nüüd ma küsin, kas selliste asjadega uhkeldamine teeb inimese paremaks? Kas Mitt Romney oleks olnud hea president, kuna ta peab oma suurimaks paheks kohvi joomist ega ilmselt hakkaks tegema Valge Maja ovaalsaalis selliseid tükke, nagu tegi Bill Clinton koos praktikant Lewinskyga. Ja kas Kaljulaid on just sel põhjusel hea linnaosavanem, et ta pole juba kümme aastat tilkagi võtnud?

Mul pole sellele küsimusele vastust, sest maailm on just selline nagu ta on. Olekseid ei ole olemas. Aga ma tean, et Mozarti muusika ei muutu sel põhjusel kehvemaks, et härra oli ilmselgelt paadunud pervert. Inimesed lihtsalt on korraga igasuguseid asju. Ja üks inimese olemuse tahk ei kahanda ega tühista teist.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: