"See lugu on ühest eesti armee ohvitserist, kes sattus sõja alguses Nõukogude sõjaväkke ja sõja ajal langes sakslastele vangi," ütles režissöör Ülo Pikkov "OPis" ja lisas, et sõja lõpus hakkasid sellel ohvitseril aga probleemid võimudega. "Tal soovitati tungivalt end varjama hakata. Ta meisterdas endale vahelaega keldrisse peidupaiga ning selleks, et mitte hulluks minna, valmistas ta enda korterist identse koopia," selgitas ta ja ütles, et see oli tegelikult mõeldud tema tütrele, kelle juurest ta lahkus, kui tütar oli kolme kuune. "Kui ta uuesti välja tuli, siis tütar oli 10-aastane."

Pikkov selgitas, et animatsioonis on viimasel ajal tekkinud žanr "animadokk", mis põimib nende kahe liigi tunnuseid. "See nukk on tehtud tema lapsepõlve fotode järgi, kui ta oligi 10-aastane, mil isa välja tuli," ütles filmitegija.