90 raamatut 90 päevaga. Stieg Larsson, "Lohetätoveeringuga tüdruk"
90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.
Aasta on 2005.
Eestis algab aasta karmi jaanuaritormiga, mis toob endaga kaasa üleujutused läänerannikul ja saartel. Eriti laastav on tormi mõju Pärnus, kus hukkub üks ja evakueeritakse ligemale 300 inimest. Jäädavama elumuudatusena Eesti elanike jaoks lõpeb 2005. aasta 1. jaanuarist reklaami edastamine Eesti Raadios.
Maailma sündmustest nii palju, et 20. jaanuaril alustab oma teist ametiaega USA president George W. Bush. Ühe ajastu lõppu märgib aga 26 aastat roomakatoliku kirikut juhtinud paavst Johannes Paulus II surm 2. aprillil. Mõni nädal hiljem valitakse tema järeltulijaks Joseph Ratzinger, kellest saab paavst Benedictus XVI.
Kui paavsti surm tähistab ühe ajastu lõppu, siis hoopis teises mõttes ajastu alguseks on YouTube'i käivitumine 14. veebruaril.
Samuti ajastu algust tähistab ka 2005. aastal ilmuv Stieg Larssoni Millenniumi-sarja avateose "Lohetätoveeringuga tüdruk" ilmumine. Originaalis, muide, kannab raamat hoopis nime "Mehed, kes vihkavad naisi". Teos ilmub postuumselt pärast autori ootamatut surma 2004. aastal ning saab ruttu hitiks.
2006. aastal võidab "Lohetätoveeringuga tüdruk" Põhjamaade krimikirjanduse auhinna Klaasist Võti. Raamatu ingliskeelne tõlge on valminud juba autori eluajal ning kui teose peategelaste, ajakirjanik Mikael Blomkvisti ning häkkeri Lisbeth Salanderi seiklused võetakse Rootsis innukalt vastu, julgustab see ka väliskirjastusi raamatut avaldama. Peagi on teosest – ja selle järgedest – saanud rahvusvaheline menuk.
Muide, oma kangelannat luues mõtles Larsson sellele, milline võiks olla täiskasvanud Pipi Pikksukk. Ja loomulikult ei ole ka ajakirjanik Mikael Blomkvisti nimi juhuslik... Kuigi juba Per Wahlöö 60ndatel või Henning Mankell 90ndatel aitasid tublisti kaasa põhjamaise kriminaalkirjanduse populariseerimisele, võib kindlalt öelda, et just Stieg Larssoni raamatutega algas nordic noir'i üleilmne edu. Nii Larssoni raamatud kui teised tema kiiluvees ilmuvad põhjamaised roimalood ei jõua mitte ainult kõigisse suurematesse ja väiksematesse keeltesse, vaid vallutavad ka kinolinad ja teleekraanid.
Eesti keeles ilmub "Lohetätoveeringuga tüdruk" 2009. aastal Tõnis Arnoveri tõlkes kirjastuses Varrak.
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.
Toimetaja: Madis Järvekülg
Allikas: Vikerraadio