2019. aasta laulu- ja tantsupeo üldjuhid on Peeter Perens ja Vaike Rajaste ({{commentsTotal}})

2019. aasta suvel toimuva XXVII üldlaulupeo muusikaliseks juhiks valiti dirigent Peeter Perens ning XX tantsupeo pealavastajaks tantsujuht Vaike Rajaste. 2019. aastal möödub 150 aastat esimesest laulupeost ja toimub järjekorras juba 20. tantsupidu. Seetõttu keskenduvad nii XXVII üldlaulupeo kui ka XX tantsupeo ideekavandid eesti kultuuri päritolule. 

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul on nii Peeter Perens kui ka Vaike Rajaste osalenud laulu- ja tantsupeo loovmeeskondade töös palju aastaid.

"Vaike Rajastes on sitkust ja Peeter Perensis sügavust. Nüüd on nende hoida ja vedada antud juubelipidude ettevalmistamine ja teostamine. See on suur vastutus ning pikk teekond eestvedajate ja kaasajatena – loomisrõõm nii selle võlus kui ka valus," ütles ta.

Peeter Perensi ja Siim Selise koosloomes sündinud juubelilaulupeo lähteidee kõrvutab kahte praeguse eesti kultuuri päritoluallikat – ürgset läänemeresoome kultuuri ja meie veel suhteliselt noort osalust euroopa kultuuriga.

XX tantsupeo lähteideena vaatab Vaike Rajaste tantsupeo kujunemislugu, milles peegeldub paljuski ka Eesti maa ja rahva saatus ning lugu. Ideekavand sündis koostöös Tonio Tamraga.

Tantsuõpetaja Vaike Rajaste plaanib tuua 20. tantsupeole eelnevate tantsupidude parimad palad ning näidata see läbi meie maa ja rahva kujunemislugu, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Sellised tantsud, mis on teenimatult jäänud tagaplaanile, mida tahaks uuesti välja tuua, mis on seda väärt, et neid uuesti näidata, et nad saaksid uue hingamise. Kindlasti samamoodi joonised, mis on olnud väärt, et neid uuesti näidata, sellised liikumised, see, mis on meie tantsupidude lugu ja see, kuidas me oleme liikunud, et 20. tantsupeosse jõudnud," kirjeldas Rajaste.

Laulupeo ekspertkomisjonis osalenud professor Rein Veidemanni sõnul on laulupeo protsess oma 150 aastase ajaloo jooksul endas kandnud vaprat teadmist omaenda suutlikkusest ja kestmisvõimest vaatamata kõigile saatuselöökidele.

"See trotsib kohati enesepiitsutavaks hädaldamiseks paisuvat ning elamise rõõmu ja ilu varjutavat muretsemist. Igal viiendal aastal tuletame meelde, mida me tegelikult teenime ja milleks oleme – see on igaviku ihk," lisas Veidemann.

Laulupeo lähteidee ja muusikalise juhi konkursi komisjoni juhtis dirigent ja EMTA professor Ants Soots. Tantsupeo komisjoni esimeheks oli tantsujuht ning Tallinna Ülikooli teadur Sille Kapper.

XXVII üldlaulupidu ja XX tantsupidu toimuvad 2019. aasta 5.-7. juulini. Esimene laulupidu peeti Tartus 1869. Esimene tantsupidu toimus 1934. aastal Tallinnas.

Laulu- ja tantsupeo üldjuhtidest:

Dirigent Peeter Perens on Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori peadirigent ja Eesti Panga kammerkoori dirigent. Muusikalise hariduse omandas ta Tallinna Konservatooriumis koorijuhtmise erialal ning õppis ka Eesti Muusikaakadeemias ooperilaulmist. Peeter Perens on töötanud 10 aastat G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise õpetajana ja olnud ka koorijuhtimise osakonna juhataja. Aastate jooksul on ta olnud seotud väga mitmete kooridega, mille seas on näiteks Estonia Seltsi Segakoor ja segakoor Endla ning ta on juhatanud kontsertidel nii Eesti Rahvusmeeskoori kui ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori. Laulupeol on Peeter Perens olnud mitmeid kordi nii sega-, mees- kui ka noormeeste kooride liigijuht. Praegu on Perens valmistumas XII noorte laulupeoks "Mina jään", kus tal on täita noormeestekooride liigijuhi vastutusrikas ülesanne.

Tantsuõpetaja Vaike Rajaste on toonud tantsupidudele sadu rahvatantsijaid ja algatanud talviste tantsupidude traditsiooni. Ta on lõpetanud Viljandi Kultuurikooli ning omandanud Tallinna Ülikoolis kultuurikorraldaja/tantsujuhi eriala. Just Viljandis jätkab Vaike Rajaste ka rahvatantsu oskuste edasi andmist, õpetades Viljandi Kultuuriakadeemias eesti tantsu ning juhendades mitmeid rahvatantsurühmi. Vaike Rajaste on lavastanud paljusid Viljandimaa laulu-ja tantsupidusid, korraldanud üleriigilisi konverentse ja võistutantsimisi ning loonud mitmeid uusi tantse, mis on jõudnud ka tantsupeole. Üleriigiliste tantsupidude lavastusmeeskondades oli ta esmakordselt 1997. aastal ning viimati, 2014. aastal, oli Vaike Rajaste XIX tantsupeol "Puudutus" B2 rühmade liigijuht. Oma kultuuri- ja tantsuõpetajatöö eest Viljandimaal sai Vaike Rajaste 2010. aastal presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: