Pärnus koondati kokku läbilõige aasta jooksul loodud kunstist ({{commentsTotal}})

Pärnu linnagaleriis saab tutvuda kohalike kunstnike viimase aja loominguga. Pärnu kunsti aastanäituse traditsioon sai alguse paarkümmend aastat tagasi, sel korral osaleb näitusel üle 30 kunstniku.

Linnagalerii juhataja Alar Raudoja peab aastanäituste järjepidevat toimumist märkimisväärseks saavutuseks. Kunstnikud juba teavad, mida oodata ja niimoodi jõuab näitusele uute tegijate töid, kes ise endale näitusesaali aega kinni panema ei hakkaks. Selgi korral on juba teada-tuntud kunstnike kõrval ka uusi nimesid.

"Iga aasta on natuke erinev ja alati on ka üllatajaid ning üllatusi," ütles Raudoja ja tõi välja, et sel korral on näiteks Elisabeth Teinburg üks üllatustest. "Ta on veel piisavalt noor ja tema tee on kindlasti veel ees," selgitas linnagalerii juhataja. "Seekord osaleb meie näitusel ka Urmas Bereczki, keda me teame rohkem kui Ungari Instituudi juhti ja keraamikut, aga kes suviti elab ta Pärnumaal ja osaleb seekord ka meie näitusel."

Raudoja tõdes, et seekordne näitus peaks minema õnnestumiste ritta, mitte igal aastal pole ta väljapanekuga sedavõrd rahul olnud. Näitusesaalides ringi jalutades peaks igaüks leidma teose või paar, mis teda kõnetavad.

Kunstnik Pusa on aastanäitusel osalenud korduvalt. "Esimest korda võtsin osa tõenäoliselt 1999. aastal," ütles Pusa ja nentis, et see on selline tore kokkuvõte Pärnu kunstiaastast.

Aastanäitust saab vaadata kuni 16. jaanuarini.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: