PÖFF mälestab Veljo Tormist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?> — Veljo Tormis Autor/allikas: PM/Scanpix

Eile teatasime kurbusega helilooja Veljo Tormise surmast. Oma järelhüüde saatis ka Pimedate Ööde filmifestival, mälestades tunnustatud Eesti heliloojat, koorijuhti ja filmimuusika autorit, kes pälvis koos oma kunagise õpilase Arvo Pärdiga 2015. aastal PÖFFi elutööpreemia.

Tormis on lisaks koorijuhi- ja õppejõutööle ning heliloomingule, mida ta ka maailmas edukalt tutvustanud on, end jäädavalt ka eesti filmilukku kirjutanud, luues muusikalise kujunduse mitmetele armastatud Eesti filmidele.

Oma tuntuimad filmidele loodud muusikalised kujundused tegi Tormis koostöös režissööri Arvo Kruusemendiga, kelle lavastatud Oskar Lutsu romaanide ekraniseeringute "Kevade" (1969), "Suvi" (1976) ja "Sügis" (1990) jaoks loodud muusika on saanud Eesti filmimuusika klassikaks.

Lisaks on Tormis kirjutanud muusika veel näiteks Kruusemendi filmidele "Naine kütab sauna" (1979) ja "Karge meri" (1982), Leida Laiuse "Libahundile" (1968), Mark Soosaare filmidele "Kihnu naine" (1973) ja "Jõulud Vigalas" (1980), Mikk Mikiveri "Indrekule" (1975) ning mitmetele dokumentaalfilmidele nagu Lennart Meri "Linnuteed tuuled" (1978), Viivi Kraavi "Mis värvi on suvi?" (1970), Mati Põldre "Linn ja maa" (1973), Peep Puksi "Anton Hansen Tammsaare I ja II" (1971, 1971) jt.

PÖFFi direktori Tiina Loki sõnul ei ole võimalik Tormise tähtsust Eesti kultuuri- ja filmiloos üle hinnata: "Tormis on aastakümnete jooksul andnud hindamatu panuse Eesti kultuuri arengusse, pakkunud selle varasalve unustamatuid teoseid ning aidanud oma teoste kaudu meid ka maailmale tutvustada. Me kaotasime ühe oma andekaima helilooja, kes on andnud muusikalise näo paljudele meie filmiajalukku ja rahva kultuurilisse teadvusesse kuuluvatele verstapostidele," lisas ta.

Toimetaja: Valner Valme

Samal teemal

KESKKONNAKUU ETV2-S

Värsked artiklid

PARIM UUS MUUSIKA

klassikaraadio

LOETUMAD

MUUSEUMID

Tähtis plaat

GALERII