Keres: Tunnistaja, jah.

Kohtunik: Tunnistaja, tulge kõigepealt sekretäri juurde, andke hoiatuslehele allkiri, kohus hoiatab teid valeütluste andmise suhtes -??

Kohtunik: Tulge siia barjääri taha palun, lülitage mikrofon sisse, teie ütlused lindistatakse. Olete teadlik, miks teid kohtusse täna kutsuti?

Hardo Pajula: Noh, umbmääraselt, jah.

Kohtunik: Kuidas see arusaadav on, et umbmääraselt?

Pajula: No nii palju kui sellest kõigest üldse on võimalik aru saada, mis siin toimub, et mingil määral ületab minu arusaamise piirid, aga ma üritan nüüd selle piires, mida ma sellest aru saan, kuidagi kasulik olla, et lühike vastus on vist jah siis.

Kohtunik: Olete selle Kenderi teosega tutvunud?

Pajula: Jah, ma osalesin seal kui ta selle ise ette luges. 

Kohtunik: Ah?

Pajula: Jah, ma osalesin seal Patareis, kui ta selle ette luges, nii et olen umbkaudu tuttav jah. Ma ise ei ole lugenud seda, ühesõnaga teosega olen seeläbi tuttav.

Kohtunik: Needus??

Pajula: Ma ei ütleks nii, aga see ei ole vist teema, millest me täna räägime siin.

Kohtunik: Selge, kaitsja hakkab teile küsimusi esitama.

Keres: Härra Pajula, võib-olla te oskate öelda millal, mis asjaoludel ja kas te olete Kenderiga enne Patarei ettekannet sellest teosest rääkinud?

Pajula: Kaur mainis kunagi enne seda, kui ta Ameerikasse läks, et tal on mingi selline teos plaanis ja natuke tutvustas oma kavatsusi.

Keres: Ja mis need kavatsused olid?

Pajula: Ma vestlust täpselt ei mäleta, aga tutvustada seda siis lapsepilastaja sisemaailma ma kujutan ette.

Keres: Mhm.

Pajula: Kas ma ühe vahemärkuse tohin teha, mis ei puuduta päris seda asja,  puudutab asja, aga natuke teise kandi pealt. Et no taevas hoidku, ma olen ju näinud kuidas Kaur suhtleb oma kolme lapsega ja kogu see asi on niivõrd jabur, et ükskõik, mida ma siin vastan teie küsimustele, mulle tundub, et juba seeläbi, et ma siin tõsiselt räägin sel teemal, ma teen kuidagi Kaurile liiga, et see on niivõrd jabur, mis siin toimub.

Kohtunik: Kas te süüdistate praegu kohut milleski või?

Pajula: Ma ei tea, ma ei tea keda siin süüdistada praegu.

Kohtunik: ??

Pajula: No lihtsalt.

Keres: Kas Kaur kunagi mainis pornograafiat-

Pajula: Ei tulnud jutuks, ma lihtsalt pidasin vajalikuks selle ära mainida väga suurt ebamugavustunnet, mida ma kogu asjaga seoses tunnen.

Keres: Arusaadav. Kas Kaur rääkis pornograafiast?

Pajula: Ei.

Keres: Ei rääkinud. Kas ta mainis, kuidas ma küsin seda, kas ta rääkis rõvedustest?

Pajula: Täpsustage küsimust.

Keres: Kas ta selle teose raames-

Pajula: Tema kavatsus oli kirjutada tekst, mis ilmselgelt tuleb tekstist välja, et see pidi tekitama lugejas ebamugavustunnet ja see oli kogu selle asja eesmärk ja see on ilmselgelt õnnestunud nagu me näeme.

Keres: Kas te siis ka sellest rääkisite, kui ta USA-s oli?

Pajula: Ei, siis ei olnud, nagu ma siin üritasin oma kohatu vahemärkusega võib-olla ka öelda, et ma ei omista kogu sellele teosele murdosagi sellest tähendusest, mida tundub, et ülejäänud saalisviibijad osutavad. Minu jaoks on see mingisugune –

Kohtunik: Te arvate, et kõik inimesed peavad sellest asjast aru saama nii nagu teie saate?

Pajula: Ei, ma seda ei-

Kohtunik: Kõikidel inimestel ? täpselt sama arvamus, mis on teil ja Kenderil?-

Pajula: Ma kaugeltki seda ei arva, aga ma ei arva, et me tegeleme siin mingi sellise asjaga, millega oleks vaja tegeleda-

Kohtunik: See on mis teie arvate, eksju-

Pajula: Nojah, aga mul ei ole teist arvamust –

Kohtunik: Aga kuulame teiste arvamused ka ära ikkagi, me ei lähtu ainult teie arvamusest??

Pajula: Ju siis on, ma ei tea, minu arvamus selles suhtes siin nagunii ei maksa. Ma ei omista sellele teoselegi murdosa sellest tähendusest, mida sellele on omistatud, kõik, punkt.

Keres: Kas te vestlustes Kauriga olete üldiselt arutanud tema loomingut, varasemat, tulevasi plaane ja nõnda edasi?

Pajula: No ikka, oleme palju rääkinud ja –

Keres: Millisena te kirjeldaksite tema kirjandustegevust.

Pajula: No eks ta on kogu aeg seal piiride peal kõmpinud, ma ei ole ju mingi suur kirjandusteadlane. Aga veelkord on minu põhiargument see, et ma näen mismoodi ta suhtleb oma lastega ja see, et keegi räägib sellest, et Kaur võiks tõsimeeli teha mingit lapsepornograafiat, see on niivõrd jabur ja niivõrd pahatahtlik ja niivõrd lihtsalt jabur, et mul ei ole lihtsalt sõnu, see on minu põhiline argument, ma ei oska selle teose kohta suurt- ma ei ole seda sorti kirjanduse tarbija aga see väide, et Kaur võiks tõsimeeli kirjutada lapspornograafiat, kõige selle näol, mida ma tast tean, see on lihtsalt minu arvates jabur, mul ei ole teist arvamust, mina olen üksi ja mina arvan, et me tegeleme-

Kohtunik: Te ju näete, kuidas ta suhtleb oma lastega, meie ei näe.

Pajula: Nojah, seetõttu saangi mina seda öelda, mida mina teile ütlen, et see on jabur minu arvates.

Kohtunik: kohtusse teid kutsuti eksperdina

Keres: Kuidas Kaur Kender suhtleb oma lastega, kirjeldage seda.

Pajula: Minu arvates, veelkord, ma olen seda vähe näinud, aga mingil määral siiski, ma soovin, et mul oleks olnud selline isa, mul ei läinud sellega kõige paremini-

Keres: Väga hoolitseb oma laste eest?

Pajula: Jah ja räägib nendega arukalt, ma arvan, et Kauri lastel on vedanud ja selle taustal rääkida nüüd sellest, et – see on lihtsalt ülekohtune.

Keres: Kuidas Kaur üldse lastesse suhtub?

Pajula: Noh, kui ma mõtlen hästi, siis Kaur on südamlik inimene ja nii ta neisse suhtub, ma arvan, et südamlikult.

Keres: Kas te olete Kauriga suhelnud noorte narkosõltuvuse teemadel?

Pajula: Ikka, jah, sellest olen ma isegi ju kirjutanud sinna, et minu vaated Kauriga ammugi kõiges ei kattu ja me oleme väga paljudes asjades erimeeles ja ma ei kiida paljusi tema vaateid heaks, viimasel ajal, aga see narkoteema on üks asi, kus meil kattusid asjad.

Keres: Kuidas lühidalt iseloomustada Kauri põhiseisukohti noorte narkosõltuvuse ja narkovastase võitluse küsimuses?

Pajula: Las ma nüüd mõtlen. Ma saan aru, et ta on eelkõige kritiseerinud riigi narkopoliitikat ja ta peab seda neile suureks ohuks ja siin olen ma temaga ühel meelel. 

Keres: Aga kas teie arvates, temaga suhelnuna on see tal nagu mingi PR projekt või kantud päris murest?

Pajula: Kauri puhul on seda tihti raske vahet teha, kus on see PR ja selle olemusliku südamlikkuse vahe läheb, aga siin arvan ma, et see on selgelt ikkagi tema seest tulev asi. Kasvõi selle pärast juba, et me oleme mõlemad alkohoolikud ja mina olen elus suuresti tänu Kaurile ja sõltuvushaigused on meile mõlemale tuttavad teemad, seetõttu ma arvan, selles punktis olen ma kindlasti nõus, et Kaur on siiras. Aga veelkord, et tema puhul on see tihti, minule ka ülejõu käiv ülesanne, kus see PR-i ja siiruse piir läheb. Pole tingimata etteheide talle.

Keres: Mul ei ole rohkem küsimusi.

Kohtunik: Prokuröril on küsimusi? 

Prokurör: Jah. Kui kaua te tunnete Kaur Kenderit?

Pajula: 98ndast aastast.

Prokurör: See on siis tubli varsti peaaegu 20 aastat.

Pajula: Jah, üks inimpõlv saab täis.

Prokurör: Mil viisil, kuidas te iseloomustaksite oma tutvust, on see lihtsalt tutvus või sõprus suisa?

Pajula: Ma ütlesin, et Kauri tõttu olen ma elus, ??, mul on väga raske olla ta vastu siin erapooletu.

Prokurör: Selline küsimus, et kaitsja esimesele küsimusele, te ütlesite, et seda viimast vaidlusalust teost, et Kender, ta teiega arutas, te ise ütlesite-

Pajula: kas ta seda arutas, pigem mainis, et tal siukene kava on, ma praegu täpsustaks siis niimoodi.

Prokurör: Kui põhjalikult, lihtsalt mainis või-

Pajula: Mainis jah-

Prokurör: Et sellest ideest, millest ta kirjutab, ta teiega ei rääkinud? Või rääkis?

Pajula: Ma ütleks, no ma ka täpselt ei mäleta, ma ei omista sellele kirjatükile nii suurt tähendust kui siin eesti rahvas tundub seda tegevat.

Prokurör: Aga siis niisugune küsimus, et selle 18 aasta jooksul-

Pajula: iseseisvuspäev on kõvasti parem, aga-

Prokurör: 18 aasta jooksul on Kender kirjutanud nii päris mitu teost, te ütlesite, iseseisvuspäeva kohta, et kas nende eelnevate teoste puhul, kuidas tal üldse kombeks on loomingulise inimesena, on tal kombeks olnud enne rääkida või arutada seda ideed, kui et palangut peale ei tule?

Pajula: 98ndal aastal saime Kauriga kokku, nagu ma ütlesin, saime tuttavaks, siis pärast, ütleme niisiis lähim suhtlus algas 3 aastat tagasi, kui ta minu sealt sellest alkoasjast nagu välja tiris. Pärast seda olen temaga rohkem suhelnud. Et vahepeal, noh, ma ei tea, kas sa oled kirjutanud viimase aasta jooksul raamatut?

Kender: ?

Pajula: Seetõttu ei saa ma sellele küsimusele niimoodi vastata. Me oleme rääkinud nihilistiasjadest ja üldse sellest, kuidas on elus püsida.

Prokurör: Mingi muu osa jah-

Pajula: Ma arvan jah, et eelkõige alkoholism-

Prokurör: Mhm. Nii. Te ütlesite, et Kaur on, see on siis koguaeg, piiridel kõmpinud, mida te sellega silmas pidasite?

Pajula: No eks tema kirjandus kriibib selliseid valukohti ja see ei ole noh, siukene “mingem üles mägedele” laadis. Ega “Iseseisvuspäev” ei ole ka tea mis helde kirjandus minu meelest. Lõppeb lubadusega mingil proual hambad sisse lüüa, noh sealt oleks ka võind ju kriminaalasja välja kangutada, kui kellegil oleks huvi olnud. Ega see pole ka ju väga ilus mõte.

Prokurör: Noh, jah, see on sellele kirjanikule omane,

Pajula: Nojah, täpselt.

Prokurör: ?oma teostes naisi mitte eriti hästi, kui mitte öelda et lausa halvasti.

Pajula: Suhtub prouadesse?

Prokurör: Oma teostes.

Pajula: Aa.

Prokurör: Mis siis veel, te ütlesite, et te ei ole sedasorti kirjanduse tarbija, et mida te sellega silmas pidasite?

Pajula: Mul ei olnud isu selle järgi eriti, aga kui Kaur selle ette luges, siis ma enam-vähem teadsin, mis seal on. Selle konkreetse tüki järgi mul ei olnud suuremat huvi. Aga veelkord, ma tean mis seal oli ja kui te soovite minu reaktsiooni kuulda-

Prokurör: No need on ainult arvamused-

Pajula: Mind lõpus ajas see asi naerma lihtsalt, et kui keegi leiab seal märke pornograafiast, siis seda inimest tuleks uurida.

Prokurör: Selge, võtan teadmiseks.

Pajula: Oma 50 eluaasta jooksul ma olen, ma kujutan ette, mis on pornograafia eesmärk.

Prokurör: Me kõik laias laastus kujutame ette.

Pajula: Nojah, aga, et kui keegi-

Prokurör: Sellel teemal me praegu diskuteerima ei hakka-

Pajula: No ma saan aru, et kui me selle, kui me nüüd mängime seda etendust siin tões ja vaimus, siis me peaksime just sellest rääkima-

Prokurör: Teid oli kutsutud siia subjektiivse külje tõestamiseks nagu ma aru sain kaitsja käest, et ega me siit suurt targemaks ei saanud, aga prokuröril ei ole-

Kohtunik: ?? vägisi ei toodud teid?

Pajula: Hästi-hästi, katsume nüüd ikka sellises kooperatiivses-

Kohtunik: Kui te nägite Kenderit oma lastega, kui suhtles, kas siis kasutas ta neid rõvedaid väljendeid?

Pajula: Ma seda just omast arust väitsingi, et kui ta oleks kasutanud oma lastega suheldes seliseid rõvedaid väljendeid nagu te siin mainisite, siis ma ei oleks seda lugu rääkinud ju, et olles näinud Kauri oma lastega suhtlemas, tundub-

Kohtunik: Sellist teksti ta ei kasutanud-

Pajula: Võib-olla me ajamegi siin segi, et üks asi on elu ja teine on kirjandus, üks asi on see, mis toimub vaimus, teine see, mis toimub elus ja võib-olla meil ongi mingid piirid siin sassi läinud ja kogu see jampslikus on sellest esimesest tingitud. Ma ei tea, mulle tundub niimoodi. Ma ei tahtnud kohut kuidagi sellega solvata, vabandust.

Kohtunik: Teie arvate, kohus võttis ? oma menetluse, arutluse sassi?

Pajula: Ma ei arva, ma arvan, et me oleme siin kõik mingitviisi, kui juba lobisemiseks läks, et me oleme siin kõik mingitviisi-

Kohtunik: Kui te nii nõrgad mehed olete, et –

Pajula: Mina ei pea ennast sugugi nõrgaks meheks.

Kohtunik: Et kui Kender kritiseerib kõvasti meie narkopoliitikat ja muud, on siis midagi tarka välja pakkuda?

Pajula: Ta on sellele tähelepanu juhtinud, ma arvan.

Kohtunik: Tähelepanu juhib koguaeg, kui kirjandus ja meedia seda teevad, kõik juhivad tähelepanu, aga keegi midagi asjaliku välja ei paku.

Pajula: Jah, ma arvan, et-

Kohtunik: Ei ole rohkem küsida-

Kender: Nihilist.fmi ja minu algatusel on tehtud eesti esimene narkopetitsioon, mina isiklikult andsin selle riigikogu spiikerile üle, riigikogus on tehtud selle põhjal komisjon, mida IRL tagasi hoiab, me oleme suhelnud kõikide narkoennetusega tegelevate organisatsioonidega, me alustame – kui keegi on üldse midagi teinud kodanikualgatuse korras narkopoliitika muutmiseks siis olen see mina ja nihilist.fm.

Pajula: Pluss see viimane raamat-

Kender: Narkomaani kirjutatud, “Kuidas minust sai narkomaan,” 22e aastane noor Eesti narkomaan-

Pajula: Ma arvan, et see on teinud jah selle probleemi teadvustamisel –

Kender: fentanüülisõltlane, see on olnud kõikide raamatupoodide edetabelis, seda loevad noored inimesed, kes Eesti keelt enam üldse ei loe, kes selles keeles kirjutada tahab kui pärast kirjatükki satud kohtusse ja kuuled arutelu oma laste kohta. Kui see ei ole stalinlik siis vabandage, mina ei tea mis on.

Pajula: Nojah, aga, et ma ei tea. Ma ei ole seda Eesti seadusandlusega tuttav, aga nii palju kui ma tean on mingi siuke mõiste nagu “Character witness,” et ma oskadinn siin olla ainult selleks, ma ei tea kas Eesti kohta on selline asi praktiliselt üldse olemas, see on ka ainus, miks must siin tolku oli.

Keres: Jah, need on isikut iseloomustavad andmed.

Pajula: Teades seda, tahaksin rõhutada, et see on väga ülekohtune Kauri vastu see süüdistus ja kui kokku võtan seda, saan ka kohtunikust täiesti aru, ega kohus ei võtnud seda kindlasti meeleldi seda-

Kohtunik: ??

Pajula: meeleldi kavva ja võib-olla ma siis, ma hakkan nüüd lõpetama, siis ma tahaks kõigi osaliste poole pöörduda ikka mingi apellatsiooniga tervele mõistusele ja aduda seda fakti, et me siin ruumis kõik koos oleme mitte kõige paremate kavatsustega üksteise suhtes, näitab ikkagi seda, et oleme kõik mingid mängukannid mingist meist suuremate jõudude meelevallas ja võib-olla see tõdemus aitab meil võib-olla lepitada üksteist. Kõik, minu poolt. Vabandan, et kui ei suutnud siin asjalik olla.

Kohtunik: Olete vaba.

Ilmunud Nihilist.FM-is.