Kadriorus kohtuvad Paul Delvaux ja talle pühendatud ehted ({{commentsTotal}})

"OP" uuris kaht näitust, mis mõlemad on seotud Paul Devaux'ga. KUMU näitusest "Paul Devaux, Unest ärkaja" rääkis Jaak Kangilaski ning Urve Küttneri ehtenäituse "Ehted Delvaux'le" tausta selgitas kuraator Harry Liivrand.

Jaak Kangilaski selgitas "OP-is", et kunstnik Paul Delvaux elas lausa 97-aastaseks. "Selle pika eluea juures on kõige imetlusväärsem, et oma põhitemaatika ja põhilisi kunstilisi eesmärke ei loovutanud," ütles ta ja lisas, et kuigi Delvaux esines sürrealistidega ühistel näitustel, siis ta end nende sekka ei pidanud. "Ometigi reaalsusele vastandava imedemaailma ja unenäoliku müsteeriumitunde sai ta suurel määral just sürrealistidelt."

"Delvaux kujunemise puhul on oluline mainida, et ta omandas akadeemilise meisterlikkuse, mida sugugi kõik 20. sajandi moodsa kunsti esindajad ei ole omandanud," ütles Kangilaski ja nentis, et see andis talle võime oma kunstis põimida fantastilist ja irreaalset maailma väga täpsete detailidega. "Ta on inimeksistentsi kõige mõjuvamad aspektid enda kunsti sidunud."

Kumu kunstimuuseumi näituse "Paul Delvaux. Unest ärkaja" kõrval on võimalik Vilde muuseumi Kastellaanimajas näha Urve Küttneri ehtenäitust "Ehted Delvaux´le". Näituse kuraator Harry Liivrand tõi välja, et sellele, kuidas Küttner on alates 2000. aastast järjepidevalt tegelenud enda Delvaux sarjaga, ei leidu Eesti kunstis pretsedenti. "Mis mind eriti Urve Küttneri loomingu puhul võlub, on see, kuidas ta ühendab enda jaoks klassikalise ehtekunstitraditsiooni teiselt poolt nii-öelda madala kunstiga," selgitas Liivrand.

"Urve Küttner töötab siiani sellises väga minevikku vajunud tehnikaga nagu on filigraan," nentis Harry Liivrand ja tõi välja, et samuti kasutab Küttner emaili, mida Eesti ehtekunstis kasutatakse vähe, safiire ja hõbetraati. "Ta toob sisse ka helmed ja akupunktuuri nõelad ja annab sellistele lihtsatele materjalidele täiesti esteetilise tähenduse."

KUMU näitus "Paul Delvaux, Unest ärkaja" jääb avatuks kuni 12. märtsini, Kastellaanimaja galerii väljapanek sealjuures 25. veebruarini.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "OP"



VALDO PANT 90
"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Gustav Suits.

Sada Eesti mõtet. Gustav Suits

Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. See lause, mida teatakse ilmselt palju rohkem kui mõnda Gustav Suitsu luuletust, avaldati esmakordselt Noor-Eesti almanahhis. Aasta oli siis 1905. 

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: