Eesti tuntud koorid viivad menukalt maailma Veljo Tormise ja Arvo Pärdi loomingut ({{commentsTotal}})

Veljo Tormis
Veljo Tormis

Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on oma praegusel, suurimal kontserditurneel Põhja-Ameerikas saanud erilise menu osaliseks Veljo Tormise ja Arvo Pärdi muusika ettekannetega. Samaviisi on mõlema meistri looming tähelepanu all Andres Mustoneni festivalil Iisraelis.

Kontserdireis Põhja-Ameerikasse, mis on meie tippkoorile järjekorras juba viieteistkümnes, kestab 1. kuni 26. veebruarini. Kui EFK seekordsel esimesel kontserdil 1. veebruaril New Yorkis Püha Ignatius Loyola kirikus oli kavas vaid Arvo Pärt, siis mitmel puhul on edaspidi väga mõjusalt esiplaanil olnud Veljo Tormise muusika, eriti tema kaks ulatuslikumat teost, „Tornikell minu külas“ ja „Raua needmine“.

EFK kontsertidel on suured saalid ning pea iga kava on kuulanud vähemalt tuhat inimest, ütlevad korraldajad. Täissaalid tervitavad meie lauljaid ja dirigent Kaspars Putniņšit kava lõppedes püsti seistes. Üllatavalt palju märkab seekordsel reisil nooremat publikut.

Reisi kontsertide kava on samas väga pingeline koos sagedaste pikkade ülesõitudega, näiteks esimese 13 päeva jooksul andis koor 9 kontserti. EFK toimetaja Anneli Ivaste kinnitab, et publiku niisugune rohkus on Euroopa mõistes tõeline haruldus, ning et kuulajaid vaimustab eelkõige EFK ajaloo olulisima helilooja Veljo Tormise looming. Koori kauaaegne laulja Karin Salumäe hindab, et „see, kuidas tajuvad ja võtavad vastu Veljo Tormise „Raua needmises“ peituvat ürgset väge ja ajatust inimesed, kelle jaoks on tundmatu nii meie keel kui kultuur, on täiesti vapustav."

Üks kontserdireisi tipphetki oli ka eesti-kanada noore helilooja Riho-Esko Maimetsa selleks puhuks kirjutatud teose „Three Prayers From the Holy Rosary“ esiettekanne Torontos Püha Pauli basiilikas 2. veebruaril, kõrvuti nelja oopusega Arvo Pärdilt. Menukas kontsert toimus paljude väliseestlaste kohalviibides. Plaanitud lisapalast, milleks on olnud Cyrillus Kreegi „Õnnis on inimene“, pole publik veel üheski saalis ilma jäänud.

EFK-l on kaasas kaks kava, üks „Northern Land & Spirit“ Põhjamaade muusikast ja teine Vene kirikumuusikast, lisaks eriprogrammid.

Põhjamaade kavas on Arvo Pärdi „Solfeggio“, osi Pjotr Tšaikovski tsüklist „9 vaimulikku kooriteost“, Pärdi „Nunc dimittis“, „The Woman With Alabaster Fox“ ja „Dopo la vittoria“, Tormise „Tornikell minu külas“, Jean Sibeliuse „Sydämeni laulu“, „Saarella palaa“ ja „Rakastava“ ning Tormise „Raua needmine“. Seda esitati Columbuse Southern Theatre'is (OH), Princetoni University Chapelis (NJ), Durhami Duke Chapelis (NC), Richmondi Sacred Heart'i katedraalis (VA), Scottsdale'i Camelback Bible Churchis (AZ), Tucsoni Berger Performing Arts Center'is (AZ).

Vene muusika kava autoriteks olid Alfred Schnittke, Tšaikovski, Rahmaninov, Sviridov, kontserdid Ann Arboris (MI), Valparaisos (IN), Greenville'is (NC). Eriprogramm esitati lisaks New Yorkile Torontos, pisut erinev kava kõlas ka Los Angeleses California ülikoolis 18. veebruaril, seekord kuue teosega Arvo Pärdilt.

Kontserdireisi viimasteks jäävad neli kontserti koos Sarasota Orkestriga Anu Tali juhatusel Floridas, Bradentonis ja Sarasotas 23. kuni 26. veebruarini. Kava kannab pealkirja „Estonian Voices“. Neil õhtutel on kavas Mozarti Reekviemiga kõrvuti Arvo Pärdi kollaažilik „Credo“ oma algses 1968. aasta versioonis sooloklaverile, segakoorile ja orkestrile. Menukal esiettekandel 1968. aastal Neeme Järvi juhatusel nõudis publik teose kordamist, ent edaspidi keelati selle ettekandmine Nõukogude Eestis ning helilooja kogu looming sattus ebasoosingusse. Mitmete hilisemate esituste hulgast võiks meenutada BBC Promenaadikontsertide sündmuslikku lõpuõhtut 2015. aastal Londoni kuninglikus Albert Hallis Marin Alsopi käe all, millele lisanduvad kenasti nüüd Anu Tali interpreteeringud alanud nädalal.

Eesti tippkoori kontserdid on saanud kõrge hinnangu Ühendriikide ajakirjanduses. EFK esimene USA turnee toimus 1990. aastal Tõnu Kaljuste juhatusel. Alates 1995. aastast tehakse koostööd agentuuriga New World Classics, kes on ka käesoleva kontserdireisi korraldaja. Viimasel kuuel aastal on USAs kontserte antud koguni igal hooajal nii a cappella kavadega, samuti koos Tallinna Kammerorkestri, ERSO ja Los Angelese Filharmooniaorkestriga. Dirigentideks on olnud Tõnu Kaljuste, Neeme Järvi ja Gustavo Dudamel, mainekates kontserdisaalides, nagu Los Angelese Walt Disney kontserdimaja, New Yorki Carnegie Hall, Avery Fisher Hall ja Metropolitani Kunstimuuseum, Washingtoni Kennedy keskus ja mitmed teised.

Originaalse ja harvaesineva sündmusena on alates 13. veebruarist publiku ees MustonenFesti 20 kontserti Iisraelis sarjanimetusega „Tallinn – Tel Aviv 2017“. Iisraeli festivalil teeb oma viimaste aegade sisukaima välisreisi kammerkoor Collegium Musicale, kellel on pidusarjas kokku kümme kontserti.

Tähelepanuväärne ülesastumine sünnib mitte ainult Collegium Musicale, aga kogu meie kultuuri jaoks Tel Avivis vabas õhus 24. veebruari pärastlõunal Sarona kvartalis. Vabariigi aastapäeva puhul laulab koor oma kunstilise juhi ja dirigendi Endrik Üksvärava juhatusel numbreid Veljo Tormise suurtsüklist „Unustatud rahvad“. Endrik Üksvärav ütleb, et otsus sel päeval Iisraelis Tormist laulda tuli neil sügavalt südamest. Hoopis erineva kultuuritaustaga publikule kujuneb see kontsert kahtlemata eriliselt huvipakkuvaks.

17. veebruari päeval laulis Collegium Musicale Tel Avivis Iisraeli konservatooriumis, kava kandis nimetust „Estonian a cappella Experience“. Selles kõlasid Veljo Tormiselt „Pulmaliste saabumine“ „Vadja pulmalauludest“, „Laulis isa, laulis poega“ „Liivlaste pärandusest“, „Kuulmata kuskil kumiseb kodu“ ja „Röntyskä V. Lõpetus ja kojuminek“ tsüklist „Ingerimaa õhtud“, samas Urmas Sisaski „Heliseb väljadel“ ning Erkki-Sven Tüüri „Missa brevis“, Arvo Pärdilt lauldi teost „Alleluia-Tropus“ ning pala „O Weisheit“ tsüklist „Sieben Magnificat-Antiphonen“. Collegium Musicale laulab Tormist sel aastal ka veel Hollandis, Saksamaal ja Soomes. 

Toimetaja: Valner Valme



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: